Mesilastarud. Foto on illustratiivne. (Robin Roots)

Põllutööd on üle Eesti täies hoos: erinevad põllukultuurid on jõudnud tõhusasse kasvufaasi, mõnel pool on taliraps juba õitsema hakanud. See seab piirangud ka taimekaitsetöödele, tuletab Põllumajanduskoda meelde.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ja töid tehakse selleks lubatud öisel ajal.

„Põllumajandus toimib kooskõlas loodusega. Taimekaitsevahendite väärkasutust ei aktsepteeri ei mesinikud, ametnikud ega taimekasvatajad.  Taimekaitsetöödel on reeglite täpne järgimine ülioluline, sest vaid nii suudame ära hoida võimaliku kahju mesilastele, ümbritsevale loodutaisele ja inimeste tervisele,“ ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreen on kindel, et taimekasvatajad ja mesinikud teevad omavahel koostööd ja tänavusel taimekasvatushooajal ei hukku enam ükski mesilane eksimuste tõttu taimekaitsetöödel. Taimekaitsetööde tegija on niiöelda kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike, vaid samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Taimede tolmeldajad on kõrge saagikuse eeltingimuseks.

Põllumajanduskoda tuletab ühtlasi meelde, et homseks ehk 15. maiks, tuleb mesinikel teatada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile mesilate mesilasperede arv 1. mai seisuga. Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed põllumajandusloomade registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllumeestele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil. Eelmistel aastatel on murekohaks olnud, et registrisse on kantud vaid suhteliselt väike osa mesilasperedest.

Jaga artiklit

2 kommentaari

  /   15:13, 15. mai 2018
Tiiu
Vörumaal Osulas Lilli-Anne kylas on maasikakasvataja, kes mysgitab oma pöldu sellise vahendiga, etymbruskond haiseb myrgi järele. Seal läheduses on inimesi, kellel on oma tarbeks mesilastarusitarusi, selge, et selline myrgitamine, kui see maasikakasvataja teeb tuleks ära keelata ja kontrollida vahendi ohutust mesilastele ja inimestele, kui vaid leiduks inimesi, kes vötaksid vaevaks olukorda kontrollida.
  /   13:30, 15. mai 2018
Räägime ausalt, mesilased PRIAS kirjas, aga põllumajandusettevõte ei anna oma plaanitavatest põllukultuuride mürgitamistest teada. Tavaliset satun neile juhuslikult peale ja kui küsin, et miks ei teavitata ja et 48 tundi peab ette teavitama, siis on vastus, et läks meelest või et mesilased asuvad ju kaugel. Ei vaevuta kaardilt isegi vaatama kui kaugele tegelikult mesilaste lennuraadius põllu suhtes jääb, tihti on see ainult 500 meetrit. Iga aast räägi nendele sama juttu kus pered asuvad, aga ei aita ei PRIA kaart ega isiklik teavitamaine, milleks või kelle jaoks siis seda PRIA mesilaste asukoha kaarti üldse vaja on, ehk ainult varastele. Ausat ega väga ei julgegi oma perede asukohti avalikult välja reklaamida peale seda varguste lainet, mis sel kevadel oli.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis