Eesti uudised

Ebatäpsete aadressiandmete tõttu võib pensionär toetusest ilma jääda (6)

Toimetas Silja Ratt, 11. mai 2018, 12:27
Üksi elaval pensionäril tuleb sageli rahast puudu Pixabay.com
Õiguskantsler pöördus omavalitsuste juhtide poole seoses probleemiga, mis on ilmnenud üksi elava pensionäri toetuse maksmisega. Viimase aasta jooksul on õiguskantsleri poole pöördunud üle 20 inimese, kes on jäänud ilma üksi elava pensionäri toetusest. Põhjuseks on sageli olnud nende ebatäpsed aadressiandmed. Võib pidada tõenäoliseks, et samal põhjusel üksi elava pensionäri toetuseta jäänute arv on oluliselt suurem.

Pensionäritoetuse saamiseks peab pensionär elama üksi ning seda peavad kajastama rahvastikuregistri andmed. Elukohaandmete korrektsus rahvastikuregistris sõltub muu hulgas aadressiandmete määramise tavast kohalikus omavalitsuses, mis omakorda seab pensionäritoetuse saamise sõltuvaks omavalitsuse tegevusest. Paraku tõlgendavad omavalitsused ruumiandmete seadust erinevalt, mistõttu erineb ka aadressiandmete määramise praktika.

Samal teemal

Riikliku toetuse puhul peaks seesugune olukord olema välistatud. Iga õiguse ja hüve määramisel tuleb läbi mõelda selle rakenduslik, kättesaadavuse pool, seejuures vältides inimeste jooksutamist ja ebavõrdset kohtlemist. Selleni saab jõuda omavalitsusjuhtide ja riigiasutuste koostöös.

Omavalitsusjuhid peaksid tagama, et nende vallas või linnas määrataks elukoha aadresse vastavalt ruumiandmete seaduse nõuetele. Kui selgub, et eluruumi aadress vajab täpsustamist, tuleks seda mõistliku aja vältel teha. Aadressi määramise küsimust peab käsitlema ehitisregistriga seotud menetlustest eraldi. Kui omavalitsus on otsustanud anda eluruumile täpsema aadressi, tuleb tal omal algatusel (ilma elukohateadet küsimata) muuta rahvastikuregistris inimese aadress ja sellest talle teada anda.

Segadus aadresside määramisel

Omavalitsustes puudub hetkel ühtne lähenemine sellelegi, kas ja millisel juhul on põhjendatud korteri tubadele erinevate aadresside andmine. Mõned vallad ja linnad on andnud ühe korteri tubadele eraldi aadressid, kuid pole teada, et see oleks üldisem praktika. Samasugune ebaselgus valitseb ka sotsiaalhoolekandelistes asutustes püsivalt elavate inimeste ruumidele aadressi määramisel.

Mõned omavalitsused on väljendanud muret, et kui hoone osadele määrata aadressid ilma ehitisregistri andmete eelneva korrastamiseta, võib see:

  • soodustada korterite ehitamist majadesse, mis ehitusloa järgi peaksid olema ühepereelamud;
  • takistada inimestel maamaksuvabastuse saamist, kui nende elukohaandmed eri registrites ei kattu;
  • tuua kaasa probleeme kavandatava rahvaloendusega, mis plaanitakse läbi viia elektrooniliste andmebaaside põhjal.

Ka nende probleemide lahendamine eeldab riigi ja omavalitsuste koostööd, mille sihiks on ühtlustatud praktika aadressiandmete määramisel. Seepärast on soovitatav neid küsimusi terviklikult arutada ning jõuda ühtsete üleriigiliste reegliteni. Vajadusel võiks selleks koostada juhised koos asjakohaste näidetega.

Õiguskantsler tuletab omavalitsusjuhtidele meelde, et pensionäritoetust ei tohi arvestada üldhooldusteenuse tasu üle otsustamisel pensionäri sissetuleku hulka.

6 KOMMENTAARI

i
Inimene 21. september 2018, 15:58
Mina olen üks nendest, kes on märgitud rahvastikuregistrisse valla täpsusega. Seda lihtsalt seetõttu, et üürikorteri korteri omanik keeldus mind sisse...
(loe edasi)
m
- 11. mai 2018, 19:12
ma kirjutasin kunagi oma üksi jäänud ema oma korterisse sisse ja nüüd on ta tasulises riiklikus hooldushaiglas- ´700.- kuus, mis võtab hingehinda- ei ...
(loe edasi)
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee