Eurovision

PÕNEVAD FAKTID | Kes jäi võlgu, keda ei lubatud Ukrainasse, milline on olnud pikim ja lühim lugu? ehk Loe fakte Eurovisioni ajaloost 

Katharina Toomemets, Lissabon, 8. mai 2018, 19:00
Julia Samoilova Andres Putting (EBU)
Juba loetud tundide pärast läheb Eesti eurolaulja Elina Nechayeva Portugalis lavale, et esimeses poolfinaalis endast kõik anda ja Eesti finaali viia. Tulemusi näeme juba pisut pärast südaööd, kuid veel enne vaatame tagasi, mille põnevaga on Eurovisioni 63aastase ajaloo jooksul hakkama saadud. 

- Üks Eurovisioni populaarsemaid vahenumbreid on olnud Riverdance aastal 1994. Siis tuligi Riverdance esimest korda avalikkuse ette.

 

- Tänapäeval on poolfinaalid Eurovisionil täiesti normaalne nähtus. Need lisati võistlusesse aga alles aastal 2004.

- Luksemburg on võistluse võitnud viis korda, kuid ükski võitjatest pole olnud pärit Luksemburgist – neli lauljat olid prantslased ja üks kreeklane.

- Tavaliselt peetakse Eurovisioni maikuus. Varaseim aeg, kui Euroopa võistles oli aastal 1957, kui Eurovision toimus 3. märtsil ning hiliseim aeg aastal 1999, kui see toimus 29. mail.

- Aastal 2001 vaatas Eurovisioni lauluvõistlust 95% Taani televaatajatest – see on Euroopa suurim protsent. Eesti võitis sel aastal võistluse - esikoha said Tanel Padar ja Dave Benton looga "Everybody". 

Tanel Padar ja Dave Benton JAREK JÕEPERA

- Aastal 1974 suri Eurovisioni nädalal Prantsusmaa president Georges Pompidou. Prantsusmaa otsustas võistlusel osalemisest loobuda ning matused peeti võistlusega samal päeval.

- Aastal 2016 diskvalifitseeriti Rumeenia võistlusest, sest nad olid Euroopa Ringhäälingute Liidule (EBU) väga palju raha võlgu.

- 2012 võitnud Loreen tegi oma punktikogumisega ajalugu – ta kogus riikidelt kõige rohkem maksimumpunkte võistluse ajaloos. 12 punkti andis toona Rootsile 18 riiki.

- Venemaa 2015. aasta võistluslugu „A Million Voices“ oli esimene mittevõitnud lugu, mis kogus üle 300 punkti. 

 

-  Lauluvõistluse ajaloo lühima loo auhinna  võtavad endale meie põhjanaabrid soomlased. 2015. aastal Soomet esindanud lugu „Aina Mun Pitää“, mida esitas Downi sündroomi põdevatest meestest koosnev punkrokkbänd Pertti Kurikan Nimipäivät, oli vaid 1 minut ja 27 sekundit pikk.

- Eurovisioni ajaloo esimene skandaal leidis aset aastal 1957, kui Taani lauljad Birthe Wilke ja Gustav Winckler suudlesid loo lõpus laval 11 minutit järest.

 

- Soome võitis esmakordselt Eurovisioni alles 44 aastat pärast oma debüüti aastal 1961.

- Lauluvõistlus algab nii-öelda Eurovisioni hümniga, mis on Marc-Antoine Charpentier´ loodud „Prélude du Te Deum“.

- Aastal 2009 saatis Gruusia Moskvas toimunud võistlusele pala pealkirjaga „We Don’t Wanna Put In“, kuid EBU keelas lool osaleda, sest pealkiri oli kaheti mõistetav, kui sõnu ei muudeta. Gruusia keeldus ega osalenud võistlusel.

- Kõige noorem osaleja on olnud 12aastane Jean Jaques Monacost. Ta esindas Monacot aastal 1969 looga „Maman, Maman“. Vanim võistleja on olnud 95aastane Emil Ramsauer, kes võistles 2013. aastal Šveitsi eest.

- 2008. aastal võitis Venemaa looga „Believe“, kuid oma poolfinaalis jäädi alles kolmandaks.

- Kõige esimesel, 1956. aastal peetud võistlusel, palus Luksemburg Šveitsil enda eest hääletada. Šveits võitis.

- Viis korda on Eurovision võidetud paljajalu: ilma kingadeta on võitnud Sandie Shaw (1967), Sertab Erener (2003), Dima Bilan (2008), Loreen (2012) and Emmelie De Forest (2013).

Emmelie De Forest AFP/Scanpix

- Aastal 1981 sai Suurbritannia esindaja Bucks Fizzi laval kantud ärarebitav Velco seelik nii popiks, et see müüdi üle riigi 48 tunniga välja.

- Eurovisioni kõige kaverdatum lugu on „Nel Blu Dipinto Di Blu“, tuntud ka kui „Volare“ aastast 1958.

- Mullu otsustas Venemaa võistlusel osalemisest loobuda, sest nende esindajat Julia Samoilovat ei lubatud riiki. Nimelt on laulja esinenud annekteeritud Krimmis ning kantud seepärast Ukrainas musta nimekirja. Julia esindab aga Venemaad sel aastal looga „I Won’t Break“.

Julia Samoilova Andres Putting (EBU)

- Aastatel 1956-1998 saatis lugusid elav orkester.

- Aastal 1978 näitas Jordaania oma telekas Iisraeli esinemise ajal lilli. Kui Iisrael võistluse võitis, teeskles Jordaania televisioon, et võitis Belgia.

-  Venemaa on ainus riik, kes on absoluutselt igal aastal poolfinaalist finaali pääsenud. Võib juhtuda aga, et tänavu jääb nende õnn üürikeseks.

- 1995. aastal võitis Norra looga „Nocturne“, mis sisaldas vaid 24 sõna.

 

- Aastatel 1978-1998 nägid Eurovisioni reeglid ette, et iga riik peab laulma oma emakeeles.

- Praegu lubatakse lavale kuni kuus inimest. Aastani 1971 oli maksimum kolm inimest.

- Riik, kes võidab Eurovisioni korraldab võistlust järgmisel aastal. Holland, Prantsusmaa, Monaco ja Luksemburg on korraldamisest keeldunud ja nii on Suurbritanna neljal korral võistlust võõrustanud.

- Aastal 1981 boikoteeris Itaalia võistlust, öeldes, et see on liialt vanamoodne.

-  Maroko on võistlusel osalenud ühe korra, aastal 1980, jäädes eelviimaseks. Nad said punkte vaid Itaalialt.

- Austraalia on Eurovisioni lauluvõistlust üle kandnud juba aastast 1983. Nüüdseks on nad neli aastat ka ise võistlusel osaleda saanud.

- Aegade noorim võitja oli 13aastane Sandra Kim Belgiast, kes pani võidu taskusse aastal 1986.

- Iirimaa hoiab enda käes võidurekordit – nad on võitnud seitsmel korral.

- Aastal 2007 osales Serbia esmakordselt iseseisva riigina ning võitis võistluse.

- Võitjabänd ABBA sai aastal 1974 Suurbritannialt null punkti.

Abba Eurovisionil PA Images/Scanpix

- Kui Ukraina lauljatar Ruslana 2004 aastal Eurovisioni võitis, pakuti talle kohta parlamendis.

-  Aastal 1956 võis iga riik esitada võistlusel kaks lugu.

- Eurolaval ei ole lubatud elusad loomad.

- Kui Austraalia veel Eurovisionil ei osalenud, vaatas seal võistlust siiski rohkem inimesi kui mõnes osalevas riigis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee