Maailm

Eesti eurosaadik Jean-Claude Junckerile: Marx ei olnud mingi süütu filosoof (29)

Toimetas Greete Kõrvits, 7. mai 2018, 19:40
Tunne KelamFoto: LAURA OKS
Eurosaadik Tunne Kelam saatis 25. aprillil Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile kirja, milles palus presidendil tõsiselt kaaluda Karl Marxi 200. sünniaastapäeva pidustustele minemata jätmist. Juncker siiski läks ning ei ole Kelamiga ühel meelel selles osas, kas erinevad režiimid on Marxi sõnumit ajaloo vältel moonutatud või mitte.

4. mail toimusid Marxi kodulinnas Trieris mälestusüritused. Juncker rääkis oma kõnes, et Marx ei vastuta õuduste ja vigade eest, mida teised pärast tema surma tema nimel korda on saatnud. Kelam ei ole sama meelt.

Samal teemal

„Olles elanud 50 aastat kommunistliku totalitaarse diktaatorluse ikke all, mis tugines ametlikult marksismile-leninismile, ei saa ma tunda ei midagi muud kui meeleheidet, kui üks demokraatliku Euroopa tähtsamaid ametiesindajaid plaanib otseselt tähistada isikut, kelle elueesmärgiks oli lepitamatu klassidevaheline võitlus. Ta seisis kompromissitult nn töölisklassi vaenlaste hävitamise ning ploretariaadi diktaatorluse kehtestamise eest, millest omakorda kujunes välja täielik vastasus demokraatiale,“ kirjutab Kelam oma pöördumises. Ta võrdleb Lenini, Stalini ja Mao Zedongi repressiivpoliitikat Marxi õpetustega ning meenutab, et nagu haakristi ei saa tänapäeval enam seostada muuga kui Hitleri kuritegudega, ei ole Marxi filosoofia vaba seostest kommunistlike režiimide verise ajalooga.

Kelam möönab, et Marx võis küll olla tööliste häälekas toetaja, kes nägi töölisklassis kapitalistide ebaõiglase ärakasutamise ohvreid, ei ole tema sõnul õige vaadelda Marxi kui süütut filosoofi, kelle ideid teised hiljem ära kasutasid. „Marxi kommunismiõpetus toimib kapitalistliku klassi kollektiivse süü põhjal - kelle vastu massiterrori kasutamine on [Marxi järgi] igati õigustatud. Marxi silmis ei ole vägivaldsed revolutsioonid mitte ainult õigustatud, vaid kohustuslikud,“ kirjeldab Kelam. „Terminid nagu klassivaenlane, revolutsiooniline terror, reaktsioonilised jõud, ploretariaadi diktaatorlus, ega need ei ole Lenini ja Stalini väljamõeldused,“ kirjutab Kelam. „Marxi arvates oli demokraatia mõttetu enesepettus. Marksism eitab isikuvabadusi, individuaalsust, demokraatlikke protsesse ja sotsiaalseid kompromisse.“ Kelam spekuleerib, et küllap oleks Marx näiteks inimõiguste deklaratsiooni ja ÜRO põhikirja pidanud kapitalistlikeks vandenõudeks töölisklassi vastu. Euroopas, väidab Kelam, ei õitse sotsiaalne õigus ja võrdsuse põhimõtted mitte tänu Marxile, vaid tänu Marxi ideedest loobumisele.

Marxist positiivsem eeskuju on Kelami arvates Eduard Bernstein, üks revisionismi ideede alusepanijatest. Bernstein põlgas Marxi revolutsioonilised ideed ära ning rääkis sotsialismist tuginedes pigem moraalsetele argumentidele. Sotsiaaldemokraatia, kuid isegi eurokommunism võlgnevad rohkem tänu Bernsteini kui Marxi õpetustele, arutleb Kelam.

Lõpetuseks paneb Kelam Junckerile südamele, et Euroopa Komisjoni presidendina ei esinda ta vaid neid eurooplasi, kelle jaoks Marx on kõigest filosoof või isegi suur mõtleja ja eeskuju, vaid ka neid, kes aastakümneid Marxi õpetuste tõttu kannatasid. „Saan teid vaid paluda, et järgiksite oma südametunnistust,“ kirjutab Kelam.

Juncker siiski osales Marxi sünniaastapäevale pühendatud üritusel. The Independent kirjutab, et Juncker eitas oma kõnes Marxi seotust kommunistlike režiimidega ning rääkis, et Euroliit peab rohkem ära tegema, et aidata neid, kes elavad kehvemal järjel.

Ametlikult on marksism tänapäeva maailmas riiklikuks ideoloogiaks neljas riigis: Hiina, Laos, Vietnam ja Kuuba.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee