Eesti uudised

Ärihuvid ja väärtusnormid hoitakse üksteisest lahus

Miks tuli Eestisse hulk Araabia ärimehi? (15)

Greete Kõrvits, 8. mai 2018, 17:17
Dubai Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti ettevõtete ümarlaudFoto: EAS
Eestisse saabus esmaspäeval kolmepäevasele visiidile äridelegatsioon Araabia Ühendemiraatidest (AÜE). Rahvusvaheline koostöö hõlmab araablaste huvi Rail Balticu, kuid ka eestlaste huvi araabia pärlite vastu. Kuidas aga suhtuda potentsiaalse äripartneri väärtus- ja õigussüsteemi, või on äri siiski kõigest äri?

Külastus toimus Dubai Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti poolt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) eestvedamisel. Araabia ärimehed kohtusid Eesti ettevõtjate ja riigi esindajatega, et edendada kaubandussuhteid ja leida uusi koostöövõimalusi.

Eesti ettevõtted on Ühendemiraatides äri tegemisest vägagi huvitatud, kinnitab EASi kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm. Eriti IT-, kaitse- ja toidutööstus, kuid araabiamaale on silma peale pannud ka rõiva-, mööbli- ja kosmeetikatootjad ning logistikafirmad. „Täna on piirkonnas Eestist vähemalt 50 aktiivset ettevõtet,“ kirjeldab Puhm.

Dubai Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti ettevõtete ümarlaudFoto: EAS

Ka rõivakunstnik Lilli Jahilo ettevõte pole AÜEs sugugi võõras nimi. „Lilli Jahilo juba tegutseb sealsete turgude suunas,“ kirjeldab Puhm. „Näiteks on neil oma showroom Dubais ja nende poolt oli soov kohtuda väärisesemete ja moeaksessuaaride firmat esindava delegatsiooni liikmega.“

Väärisesemed AÜEst, täpsemalt araabiamaa pärlid, on Eestis populaarsed. 2017. aastal oli Eesti ekspordimaht AÜE suunal ligi 40 miljonit eurot, millest suurima osa moodustasid elektroonikaseadmed. Impordimaht oli ligi kaheksa miljonit eurot, millest peamise osa moodustasid elektroonilised- ja mehhaanilised seadmed ning pärlid.

Nagu kinnitab ka EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane, on AÜE, eriti just Dubai võimas Lähis-Ida ärikeskus. Mõni jõukam eestlane on juba jõudnud Dubais puhkamas või ka äri tegemas käia. Kes pole, saab pilte megalinnast imetleda koduarvuti vahendusel. Pole midagi öelda, see riik on jõukas.

DubaiFoto: AFP/Scanpix

Kuid kas ka Eestile väärikas partner? Ja siinkohal ei annaks hinnangut härrasmeestele, kes kogunesid ümarlauale - inimesi ei tunne, seega pole kellegi asi spekuleerida, millised nende väärtused on. Ärimaailma paljureisinud inimestena on nad üsna tõenäoliselt pigem läänelike vaadetega või vähemalt siinkandi eluoluga kursis.

Pigem huvitab AÜE kui riigi väärtussüsteem. Guugeldades leiab, et šariaadil ehk islamiusu moraali- ja õigussüsteemil on AÜE tsiviil- ja kriminaalkohtutes oma roll. Kohus võib rakendada hududi ehk karistust teatud islamiusus keelatud tegude vastu. Näiteks 2012. aastal kirjutas AÜE väljaanne The National, et keegi rusikatega vehkinud purjakil härra sai karistuseks 80 vitsahoopi. (Mittemoslemeid alkoholi keelav šariaadiseaduste punkt siiski ei mõjuta.) 

Õigluse huvides olgu öeldud, et näib, et šariaadi karmimate karistuste (st surmanuhtlust) reaalset täideviimist üritavad AÜE kohtud siiski vältida. Khaleej Times kirjutas 2013. aastal kahest abielu rikkunud naisest, kellele määrati surmanuhtlus kividega surnuksloopimise teel. (Üht kahest meesterahvast ootas piitsaga nüpeldamine, teist ei olnud võimud veel tabanud.) Sama artikkel mainib, et samaväärilisi otsuseid on kohtud teinud varemgi, kuid see ei tähenda veel, et karistus täide viiakse.

Ka näiteks see, et AÜEs on moslemil põhimõtteliselt keelatud usust taganeda, peaks usuvabadusega (ja usuleigele) Eesti riigile üsna vastumeelne mõtteviis olema. Usust taganemine on AÜEs kriminaalkuritegu.

Paraku, kui küsin just nimelt seda, kuidas suhtub EAS koostöösse riigiga, kus vähemalt teoreetiliselt kehtivad endiselt usust taganemise keeld, vereraha tasumine ja muud Eesti riigi õigus- ja väärtussüsteemiga mittesobituvad põhimõtted, ei tule sellele pärimisele vastust.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee