City24 Kinnisvarauudised

Kinnisvaraturul pole mõtet kõike kokku osta 

city24.ee, 7. mai 2018, 14:28
city24 piltFoto: city24

„Kui rääkida investeeringutest, siis teadsin juba üsna varases eas, et kõigepealt tuleb mul investeerida iseendasse ja koguda piisav pagas, et minna edasi,“ ütles Ruta Arumäe. „Mida rohkem sa majanduse sisse vaatad, seda rohkem näed võimalusi. Tegin esimese kinnisvara ostutehingu investeeringuna ja see oli minu esimene kodu. Hetkel investeerin samamoodi, et minu isiklik majanduslik olukord oleks parem ning arvatavasti pole ma ainukene, kes on aru saanud, et kinnisvara on koht, kust suurt tulu saada – see on kogu maailmas nii.“

„Kas kodu ostmine on investeering? Kui osta koju köögimööbel, mis võimaldab teha kodus süüa, siis see on tarbimine. Kui mööbliga sisustada restorani köök ja toidu tegemisest teenida, siis see on investeering. Koolitustega samamoodi, kui eesmärk on veeta head aega, siis on see meelelahutuslik kulu. Kui kasutad seda enda arendamiseks, siis on see investeering. Seega, kui kodu osta elamiseks, siis see pole investeering. Kui käsitleda kodu investeeringuna, siis tuleb arvestada ka riskidega,“ märkis Ruta Arumäe.

Tema sõnul on oluline, mis ajal ja mis sorti vara osta. „Kui kodu osta, siis pole vahet kui käid august läbi. Küsimus on selles, et kas plaanid muutuvad ja kas tekib vajadus müüa. Kui tavainimene ühe üürikorteri ostab piisavalt pika perioodi peale, siis pikas perspektiivis väga valesti minna ei saa,“ lisas Arumäe.

Investor Jaak Roosaare sõnul mahuks kogu Eesti ära mikrokorteritesse, mis on alla 20 ruutmeetrise elupinnaga. „Kõigest umbes 5000 maja tuleks teha ja saaks terve Eesti sinna sisse lükata. Keegi ei unista seal elamisest, kuid ometi on need väga populaarsed. Mikrokorteris elavad need, kes ei otsi ruutmeetreid, vaid funktsiooni. Nendes ei ela peredega inimesed, nad ei mõtlekski selle peale. Pigem tudengid ning linna tööle liikuvad uued inimesed,“ rääks Jaak Roosaare.

„Ajutiste töötajate ja peatujate kõrval on uueks trendiks ka pensionärid,“ märkis Roosaare. „Keskmise pensionäri korter on 3-toaline, kus on kõrged kommunaalkulud. Eestisse tulevad ka Soome pensionärid, et kulusid kokku hoida, sest kogukulu mikrokorteris on sageli väiksem kui tavalises üürikorteris. Investoritele meeldivad need korterid, sest ruutmeetri kohta saab kõrgemat üüri küsida. Nende miinuseks on mitte väga püsivad üürnikud – keskmine üürimise periood on alla ühe aasta.“

Roosaare sõnul pole aga mikrokorterite välja rentimine 100% passiivne üüriäri, sest haldamisega peab omajagu tegelema. „See varaklass liigub majandusele vastu. Kui üüriturul on raskused, siis suuri kortereid on raskem rentida. Mikrokorterite järele on nõudlus sektori madalaimas osas. Arendajale meeldivad need sellepärast, et ruutmeetri hind on kõrgem kui uutel majadel samas piirkonnas,“ lisas Roosaare.

Foto: Tiit Mõtus

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee