Noortebänd

Sibyl Vane Noortebändi võidust: oli selge, et nüüd peab bändi võtma veel tõsisemalt kui varem 

Terttu Jazepov, 15. mai 2018, 11:00
Sibyl Vane Erlend Štaub
„Mulle tundub, et Noortebänd oli esimene tõuge, mis andis meile hoo järgmiseks kaheks aastaks. Üks asi viis teiseni ja täna on raske kogu sellest tervikust mingeid detaile lahutada. Kas need asjad oleks juhtunud Noortebändita? Ei ole välistatud, aga ajalugu on nüüd kirjas ikkagi nii, et kõigepealt oli Noortebändi võit ja siis ülejäänu,” räägib Sibyl Vane’i üks asutajatest, bassist Heiko Leesment.

Sibyl Vane võitis Noortebändide konkursi 2011. aastal. Heiko sõnab, et seitsme aastaga on kõige ilmselgem muutus toimunud koosseisus, sest nendega on koos väga hea ja andekas trummar Hendrik. „Tema on ühtlasi meie bändis ainus, kes saaks veel vanuseliselt Noortebändi konkursist osa võtta. Muide, veider fakt on, et Pärnu eelvoorus konkureeris Hendrik oma toonase bändiga meie vastu. Seda mäletas meist ainsana muidugi Hendrik,” meenutab Heiko.

Samal teemal

„Me olime 2011. aasta kevadel salvestanud enda arvates päris ägeda loo nimega „What’s My Name“. Seda hapum oli viinamari, kui selgus, et ükski raadiojaam, kellele lugu sai saadetud, seda mängida ei võtnud. Lisaks terendasid meile esinemisvõimalused ainult kodulinnas ja ühelegi kirjale me tegelikult vastust ei saanudki, kui üritasime mõne kodulinnast väljapoole jääva klubi ukse vahelt jalga sisse saada. Seega põhimõtteliselt oli Noortebänd eksistentsiaalne hädakäik, et saada vähemalt üks kontsert väljaspool Pärnut,” räägib Leesment põhjustest, miks otsustati omal ajal Noortebändist osa võtta.

Kontserdile eelnesid igapäevased proovid, mida võeti surmtõsiselt. „Mütsiga lööma ei läinud, aga olime valmis ka selleks, et teised on paremad. Kui aus olla, siis näiteks Blinking Lights’ist räägiti juba eos kui võitjast ja ka Tenfold Rabbit arenes võistlusel hirmuäratava kiirusega. Ning Uebanda oli toona juba väga selge ja paika loksunud formaat. Aga bändid olid kõik erinäolised ja tugevad konkurendid. Selles olukorras oleks naiivne vaid üheks stsenaariumiks valmistuda ja pigem tuli teha parim, mis võimalik, ja vaadata, kuidas žürii otsustab,” räägib bassist, et kui otsus langes nende kasuks, oldi väga rõõmsad.

Unistus paljudest kontsertidest täitus kiiresti

„Sellest ööst alates oli selge, et nüüd peab Sibyl Vane’i veel tõsisemalt võtma kui varem. Esinemispakkumiste ja tähelepanu ootamatu rohkus kippus muidugi pilku hägustama. Võtsime pärast Noortebändi vastu vist kõik esinemispakkumised, mis meile tehti. Majanduslikus ja ajalises vaates polnud kindlasti tegemist aruka otsusega, aga unistus paljudest kontsertidest sai kiiresti realiseeritud,” ütleb Heiko, et meenutada on palju ning esinemiste pagas suurenes kiiresti. „Õnneks avanesid meile Eesti kõrval kiiresti võimalused esinemisteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Kogu see rattas olek kestis põhimõtteliselt kuni 2013. aasta sügiseni. 3. novembril lõpetasime tuuri Rootsis ja siis me veel ei teadnud, et selles kooseisus istume ühes autos viimast korda. Eks see kõik tõi meid hiljem kiiresti tagasi maa peale. Seega oli kogemus igati õpetlik ja kasulik,” sõnab ta.

Leesment lausub, et Sibyl Vane on bändile ennekõike eneseväljendus ja -teostus. „Edulugudesse klammerduvas ühiskonnas hinnatakse seda, mis kiiresti tõuseb, mitte seda, mis kaua kestab. Sibyl Vane’i võimaliku eduloo kommenteerimise jätaks neile, kes selles küsimuse kompetentsemad ja pädevad seda hindama. Meie jaoks pole edukus, läbimurded ega kõik muu kunagi oluline olnud, küll aga on need olulised tööstusele, mille eesmärk on toodang ja kasum. Kui sead endale eesmärgiks olla edukas, võid arvestada sellega, et viimane, mis sulle osaks saab, on edu. Samas tahe olla iga päev parem võiks olla üsna aus ja õilis kreedo. Meie jaoks on Sibyl Vane’i kaheksa aastat olnud põnev kulgemine, tehes ainult seda, mis meile endale meeldib. Selline võimalus on väärtus omaette ja vaat, et isegi tähtsam kui kõik muu.”

„Huvitav paradigma muutus on see, et muusikalise haridusega noori muusikuid osaleb konkursil rohkem. Mulle vähemalt tundub, et muusikakoolide kollektiive on rohkem. Aga see on pigem distantsilt edastatud tundmus. Haritus ja haridus on kindlasti olulised ja loovad väärtust ükskõik, millises valdkonnas,” räägib Heiko Noortebändi konkursi tasemest. Ise rõõmustab ta Rainer Ildi võidu üle. „Ta on oma asja terve igaviku teinud ja oli selge kontseptsiooniga kohale tulnud. Oleks olnud äärmiselt kahetsusväärne, kui ta poleks võitnud. Samas on mul mõnes mõttes kahju, et The Boondocks ei võitnud, aga samas on jällegi hea meel, et Märt Truman on nad enda suunata võtnud ja neil läheb väga hästi. Nad näitavad selgelt, et edulooks ei pea veel konkursi võitma.”

Kõigile, kes soovivad Noortebändile kandideerida, kuid kahtlevad, ütleb Leesment, et kaotada pole midagi, ent samas pole mõtet ka mütsiga lööma minna.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee