Ragnar Klavan ja Liverpooli peatreener Jürgen Klopp. (Reuters/Scanpix)

Kogu spordist lugupidav osa Eesti rahvast peaks olema eufoorias – meite mees on jõudnud maailma populaarseima spordiala mainekaima klubivõistluse ehk jalgpalli Meistrite liiga finaali. Mõtisklege viivuks tolle lause üle... Fantastiline! Või kas ikka on? Muidugi on! 

„Aga ta ei saa ju niikuinii platsile,“ iriseb pessimist vastu. „Mis seal siis fantastilist on? Olen enne ka istuvat eestlast näinud.“  

Jah, täiesti võimalik, et Ragnar Klavan ei mängi Meistrite liiga finaalis sekunditki. Samas võib juhtuda, et Liverpool vajab teda ootamatult juba algrivistuses platsile. Näis. Muidugi maitseb piimašokolaad paremini kui kamatahvel, aga tegelikult on ju tore, kui üldse maiustada saab.

Isegi kui Klavan istub terve finaali varumeestepingil, peaks kogu Eesti talle tunnustavalt aplodeerima. See pole pargipink, kuhu iga mööduja võib oma istmiku toetada, vaid eliidi kohtumispaik. Meistrite liiga finaali mahub 36 jalgpallurit, kellest maksimaalselt 28-l avaneb privileeg ka mänguväljakul mütata. 

Miniatuursed arvud, kui kiigata tausta. Meistrite liiga alagrupiturniiril madistas 32 võistkonda, igasse registreeritud umbes 25-30 mängijat. See teeb kokku 800-960 pallurit. Koos eelringidega üritas Kiievi olümpiastaadionile pääseda 79 satsi ehk ümmarguselt 2300 vutimeest. Rääkimata tuhandetest proffidest, kelle klubi ei kvalifitseerunud üldse turniirile. Ja sadadest tuhandetest harrastajatest, kes end pühapäeviti tagahoovis Reali, Liverpooli või mõne muu tippklubi särki kujutlevad.

Niisiis, Eesti (loe: olematu vutimaa) jalgpallur Meistrite liiga finaalis (pingil) on ülikõva sõna! Või mis finaal!? Juba alagrupiturniiri oli tänu Klavanile tavapärasest kaks korda põnevam jälgida. Pealegi kipub eduka hooaja valguses ununema, et Klavan on endiselt läbi aegade ainus (!) eestlane, kes üldse Meistrite liiga põhiturniiril mänginud. Mainimata eraldi kaheksandik-, veerand- ja poolfinaali.

Vastab tõele, et väravavaht Mart Poom võitis 12 aastat tagasi Londoni Arsenaliga sarja hõbemedali, kuid ta ei seisnud sekunditki postide vahel. Barcelonale kaotatud finaali jälgis ta tribüünilt.

Klavan seevastu on käinud platsil 14 matšist kaheksas. Kokku 298 minutiks. Seejuures tasub märkida, et kujuteldav bingoruudustik on siiani täitunud ideaalselt. Hoffenheim (eelring), Maribor, Moskva Spartak, Sevilla (kõik alagrupiturniir), Porto (kaheksandikfinaal), Manchester City (veerandfinaal) ja AS Roma (poolfinaal) – kõik on omal nahal järele proovitud. Enamasti viimastel minutitel vahetusest, kuid alagrupis müttas Klavan lausa kolm täismängu. 

Ühesõnaga, pole kahtlust, et Eesti jalgpallikoondise kapten on andnud Liverpooli edusse arvestatava panuse (sinna kuulub ka tähtsate play-off'ide vahel Inglise liigas mängimine, et Dejan Lovren saaks puhata), mida suudab alavääristada vaid võhik või lihtsalt kiuslik inimene.

Jaga artiklit

11 kommentaari

K
keegi  /   16:14, 7. mai 2018
Paljud ei taju seda kui oluline mängija ta on : kui kaitsjad on peaaegu 2 x 45 minti jalad pehmeks jooksnud ja värava puhtana hoidnud siis sisse tulles on ääretult suur vastutus mitte lasta nende peaaegu 90minutilist tööd tühjaks vaevaks nullida.Platsil mehed teavad ka et nad saavad 101 % pingutada sest kui miskit hakkab alt vedama vastupidavuses võiükskõik milles siis on veel platsi äärest võtta üks võrdväärne vahetusmees kel värsked jalad.
V
Vanamees  /   10:38, 7. mai 2018
Eks igaüks kiidab oma lemmikut ,aga ei tasu seepärast teistele oma peale suruda ! Ja eks Klavani turuhind näitab ju ,kui asendamatu ta on !

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis