Reeglid kandidaadi esitamiseks on suhteliselt lõdvad. Õieti on reeglid kehtestatud peamiselt esitajatele endile, mitte võimalikele kandidaatidele - ehkki mõistagi peavad esitajad põhjendama, miks just nende väljavalitu rahupreemia laureaadiks sobib. Nomineerijad tohivad olla näiteks seadusandliku võimu esindajad, ülikoolide professorid või varasemad laureaadid.
Omaette huvitavaks teeb Trumpi kandidatuuri aga algataja Luke Messer, Indiana osariigi poliitik. On üsna tõenäoline, et selle aasta vahevalimistel uuesti USA senatisse kandideeriv Messer üritab presidendi silmis olulisi plusspunkte teenida. Nimelt on Indiana demokraatide senaatorikandidaat juba teada, ent vabariiklasi on omavahelises võitluses kolm. Kõigi kolme üks peamisi eesmärke näib olevat: kes suudab tõestada, et toetab kõige rohkem president Trumpi? Messeri rivaalidel on sellist sammu muidugi raske üle trumbata. Pealtnäha sarnase motivatsiooniga, teiste vabariiklaste vastu senatisse pürgivaid poliitikuid on kaheksateistkümne allakirjutanu seas veel kaks.
Üldiselt ei too nominatsioon ise kandidaati siiski preemiale veel kuigi lähedale: näiteks 2018. aastal oli kandidaate üle 300.
Trumpi eelkäija Barack Obama sai rahupreemia laureaadiks 2009. aastal ning seda vähem kui üheksa kuud pärast ametisse astumist.
Samal teemal
Tänamatu oled! Oled USAle võlgu kuna tänu temale sai Eesti vabaks!
SUUR vahe!
P. S. kuna ma pärast haiglat ise ilmeksimatut vene raadiot enam ei kuula, olen ma vist ajasat maas. Õpta mind. Palun nimeta, millal see oli, kui USA Egiptist ründas? Vist väga-väga ammu.
Ja Jeemen? Mulle ikka näis, et sealses kodusõjas on eri poolte jeemenlasi "abistamas" vastamisi ikka vanadd vihamehed Iraan ning Saudi-Araabia. sealstest USA mereväejalaväelastest pole veel midagi kuulda olnudki.
Samas näib aga mulle, et nii Afganistanis kui ka Süürias on ka venelastel üsnagi suured sõjakogemused.