Eesti uudised

Eesti panga president hoiatas majanduskasvu aeglustamise eest (2)

Toimetas Silja Ratt, 3. mai 2018 13:24
Ardo HanssonFoto: Tiina Kõrtsini
Eesti Panga president Ardo Hansson esitles neljapäevasel riigikogu istungil keskpanga aastaaruannet 2017. aasta kohta. Hansson keskendus oma ettekandes euroala majandusele, Eesti majandusele ja eelarvepoliitikale ning rääkis ka Eesti panga muudest tegevustest.

Hansson tõi ülevaates välja, et euroala majandusareng oli oodatust parem. Majanduskasv oli möödunud aastal umbes 2,5 protsenti. Seda toetasid paranenud välisnõudlus ja kindlustunne euroalal. Majanduskasv oli laiapõhjaline ja seda kõigis 19 liikmesriigis.

Samal teemal

Eestis ületas eelmine aasta majanduskasvult pea kõiki kriisijärgseid aastaid. Keskpanga presidendi sõnul on viieprotsendilise majanduskasvu taga mitmeid tegureid. Esiteks märkis ta lähinaabrite head käekäiku, mis on kasvatanud ekspordimahtu. Teiseks on Hanssoni sõnul kasvanud elanike sissetulek ja seetõttu ka tarbimine. Kolmandaks tõi ta välja, et majanduskasvu on mõjutanud leebe rahapoliitika ning lühiajaliselt ka Euroopa Liidu raha ulatuslikum kasutamine.

Majanduskasv on ajutine

Eesti Pank on oma uuringute põhjal järeldanud, et praegune olukord on siiski ajutine ja lähiaastatel majanduskasv pigem aeglustub. Süvenev tööjõupuudus, jõuline palgakasv ja tarbijahindade tõus näitavad, et Eesti majanduskasvu veab peamiselt nõudluse ja mitte tootlikkuse kasv.

Hansson kiitis riigieelarve strateegia koostamisel välja käidud lubadust koostada eelarve tasakaalus ja nominaalses ülejäägis. Ta ütles, et tulevikus tuleb arvestada väiksema Euroopa Liidu abirahaga ja poliitikute võimuses on tagada Eestile võimalikult sujuv üleminek. „Olen varemgi mitu korda öelnud, et kiire kasvu ajal ei ole mõistlik kulutada rohkem, kui teenime, selle võimaluse võiks jätta halvemateks aegadeks,“ toonitas Eesti panga president.

Eesti panga ülesanne on hoida Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Eestis tegutsevad pangad on tugevad ning riskid väiksed, ütles Hansson. Siiski võib olla ohuks Põhjamaade kinnisvarahindade võimalik järsk langus, kuna meie pangad on Põhjamaade pangad. Teine võimalik risk on tema sõnul kasvava kindlustunde ja palkade ning madalate intressimäärade loodud soodne pinnas kinnisvaramulliks. Kolmanda riskina nimetas ta suurt nõudlust kinnisvaraturul, mis võib koondada tööjõu ja kapitali ajutiselt paariks aastaks ehitussektorisse. Hansson kinnitas, et Eesti pank jälgib olukorda ja on valmis karmistama riske maandavaid meetmeid, kui seda on tarvis.

Keskpank eraldas eelmise aasta kasumist veerandi ehk 1,1 miljoni euro riigieelarvesse ja ülejäänu keskpanga reservidesse. Reservide kogumist peab Eesti pank mõistlikuks ka valitsuse tasemel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee