Sven Lilienström ja Kersti Kaljulaid (ANNA ZAUGAROVA)

President Kaljulaid rääkis organisatsiooni Demokraatia näod (Gesichter der Demokratie) asutaja Sven Lilienströmiga Euroliidust, NATOst ning vabadusest. President meenutas enda lapsepõlve Nõukogude Liidus ning tõdes, et mõistab mõne lihtinimese euroskeptilisust. Kuid kõiges ei pea siiski maailmapoliitikat ja suuri protsesse süüdistama, kohalike muredega peavad ikkagi kohalikud poliitikud hakkama saama, meenutab Kaljulaid.

President jagas Lilienströmiga mõtteid demokraatiast ja vabadusest, kirjeldades, kuidas kohtles Nõukogude Liit tema enda peret. „Ma kasvasin endises Nõukogude Liidus. Minu pere ei olnud kommunismi ideaalis just kuigi veendunud ning minu jaoks oli suur probleem alati hoolikalt õigeid sõnu ja samme valida,“ kirjeldab president. „Minu vanaema arreteeriti 1947. aastal „nõukogudevastase tegevuse“ eest ja ta pandi üheksaks aastaks niklikaevandusse sunnitööle. Seega sain juba lapsepõlves aru, et KGB jälgib minu tegevust ja käitumist - see oli väga masendav kogemus.“

Kaljulaid selgitab, et tema nägemuses polnud Eesti liitumisel Euroliiduga põhiküsimuseks kunagi raha, vaid kindlustunne, Euroopa ühtsus kui turvalisuse ja demokraatia garantii. Intervjueerija märgib selle peale, et Kaljulaid näib olevat kirglik eurooplanna. Kaljulaid vastab, et vähenenud on poliitikute hulk, kes omaenda vigades automaatselt kohe Euroopat süüdistavad. Kui välja arvata üks õnnetu - Kreeka - on liikmesriigid olnud piisavalt võimekad, et Euroliidu võimalusi ära kasutades majandust edendada.

Kuid Kaljulaid mõistab, miks n-ö lihtne eurooplane võib suure Liidu suhtes skeptiline olla. „Inimesed ju näevad, et rikkamad saavad aina rikkamaks ja nemad jäetakse sellest välja,“ räägib ta. „Loomulikult on see ebaaus, kuid mitte Euroopa Liidu süü. Kui liikmesriigi valitsus ei hoolitse kodanike heaolu eest, siis osutatakse süüdistava sõrmega väga kiiresti Brüsseli suunas. Kuid Brüssel ei vastuta liikmesriikide ümberjaotamispoliitika eest,“ selgitab ta seda, et oma rahva eest peavad hoolitsema riigi poliitikud ise ning et kohalikud mured ei kuulu Euroliidu murede hulka. Ta lisab, et kui riik ei suuda ise konkurentsivõimeline olla, pole mõtet süüdistada globaliseeruvat maailma või ülemaailmset turgu.

Rääkides NATOst, meenutab Kaljulaid üht seika vestlusest ühe Saksa ministriga. Minister kurtis Kaljulaidile: „Te ei kujuta ette, mida me [NATO ja riigikaitse peale] kulutame!“ Eesti presidendile see muljet ei avaldanud, sest Eesti täidab oma kohustusi: „Miks peaks meie kaks protsenti kehvem olema?“ Mõnede suurriikide liidrid isegi ei tea, et Eesti reeglitekohaselt oma SKT-st vähemalt kaks protsenti riigikaitsele kulutab. Paar tükki on Kaljulaidile üllatunult öelnud: „No siis on meil ju puhta tasuta pilet!“

„Isegi kui meie kaks protsenti oleks väiksem rahast, mida Pentagon kulutab kuue kuni kaheksa tunniga, ei tähenda, et see oleks põhimõtteliselt vähem väärt,“ põlgab Kaljulaid suurriikide tähtsustunnet.

Täispikka intervjuud saab lugeda SIIT.

Jaga artiklit

87 kommentaari

T
Tasuja  /   22:39, 3. mai 2018
Mis seal viriseda, rahvas on oma presidenti väärt,või ei ole???
V
väike  /   22:00, 3. mai 2018
pole nii jaburat juttu veel varem kuulnudki no mida lootagi sellest isehakanust

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis