Piia Praktal (Erakogu)

"Blogi on lihtne tööriist, mille abil võid teha ükskõik mida, alustades maailma muutmisest ja lõpetades oma poenimekirja jagamisega." - autor teadmata.

16. juunil jagatakse taas Eesti blogiauhindu. Praegu saavad blogijad end veel võistlusele reigistreerida. Õhtuleht esitas oma blogi kirja pannud kirjutajatele kümme küsimust ning tutvustab blogijad teilegi.

Nimi: Piia Praktal, 24 ja turundusspetsialist

Bloginimi: Lihtsaltpiia, http://lihtsaltpiia.wordpress.com/

Lugejate arv päevas: ~20, oleneb millal postitan.

Kui kaua oled blogi pidanud: Olen bloginud umbes 3 aastat.

Kandideerimise kategooria: Arvamus

1) Kui blogiga alustada plaanisid, siis millised bloginimed laual olid? Kuidas sai valituks just praegune nimi?

Blogi nimi oli alguses üldse Minu Elu Taanis, sest kolisin Taani elama. Kui ma aga sain aru, et ei jää Taani igaveseks, oli vaja nime muuta, sest veider oleks ju kirjutada logisse minuelutaanis, kui ma elan Eestis. Uue nime leidmine oli aga raskem protsess ja lõpuks saigi valituks lihtne ja lakooniline lihtsaltpiia, sest ma olengi lihtsalt Piia. Uue nime valikul tegin brainstorming-sessiooni sõpradega ja tulemused on siin: https://lihtsaltpiia.wordpress.com/2015/07/01/blogile-uus-nimi/ Kokku läks nimevalikule mitu kuud.

2) Kas sul on teemasid, millel tahaksid avalikult sõna võtta, aga julgusest jääb puudu?

Hetkel ei tule meelde. Igasuguseid arvamuspostitusi võin vabalt kirjutada, ei karda inimeste reaktsiooni, pigem jääb julgusest puudu blogida väga isiklikel ja enda jaoks sügavatel teemadel. Aga senimaani pole olnud erilist vajadust ka neist avalikult kirjutada.

3) Kas kirjutad postitusi pigem öösel või päeval? Miks?

Pigem õhtul/öösel. Päeval on muude asjadega vaja tegeleda ja õhtul koju tulles, kui vaim on peal, siis kirjutan. Kui midagi väga pakilist või kirgikütvat on vaja kirjutada, siis teen seda ükskõik mis ajal.

4) Kas oled mõelnud blogi asemel vlogida, sest blogimine on täna juba justkui eilne päev?

Ma arvan, et minu lugejad pole vlogide sihtrühm, seega poleks mul mõtet seda teha. Ise eelstan ka arvamusblogisid lugeda rahulikult kirjavormis, kui vaadata videot. Ja blogida on lihtsam, sest kui ma tahakski vlogida, siis ma tahaks seda teha võimalikult kvaliteetselt ja selleks on vaja pühendada palju rohkem aega (monteerimine, filmimine) ja raha (kaamerad, mikrofonid jne) kui mõne pisikese arvamusloo kirjutamisele. Samas ei välista, et kunagi võiks sellega tegelema hakata, sest tundub huvitav ala.

5) Kas Eesti pisikese turu jaoks pole blogijaid juba liiga palju?

Ei ütleks et oleks. Oleneb kategooriast muidugi. Beebiblogijaid on näiteks tõesti palju, aga seni kuni neile lugejaid jätkub, järelikult jagub ka turgu. Eks huvitavamad blogijad jäävad pildile ja mitte nii huvitavad vajuvad unustustesse. Ehk turg teeb oma korrektsioonid. 

6) Milliseid postitusi meeldib sulle kõige rohkem teha, kas jutu-, pildi- või videopostitusi? Miks?

Jutupostitusi. Sellele kulub kõige vähem energiat ja aega, saan lihtsalt rahus kirjutada mida mõtlen, ja jutt jookseb vabalt. Lisan juurde paar gifi ja vajutan "publish" ning olemas! Pildi- ja videopostitustele on vaja kulutada oluliselt rohkem aega ja energiat ning ma ise väga ei viitsi ka teiste videopostitusi vaadata. Kõik taandub samale põhjusele, miks ma blogiga alustasin. Laiskus.

7) Üks suur bränd pakub sulle väga head koostööd ja tahab kiitva postituse eest maksta väga palju raha. Tegelikkuses ei meeldi see toode sulle aga üldse. Kuidas käitud - kas pigem teed hea raha eest siiski positiivse arvustuse ära või kirjutad hoopis ausa arvustuse ning kaotad raha ja koostööpartneri?

Ausus on minu jaoks oluline, seega kui ma just nälga pole suremas ja seda raha tõesti ei vaja, et ellu jääda, siis ma ei kirjutaks seda positiivset postitust, kui toode ei meeldi mulle üldse. Aga jällegi, kui toode ei meeldi üldse ning lepingus on kirjas, et tahetakse positiivset arvustust, siis ma jätaks üldse arvustuse kirjutamata. Kui mõelda natuke selle peale, siis turundajana tean, et on vaja end esitleda atraktiivse koostööpartnerina ja seetõttu ei leiaks, et negatiivne arvustus lihtsalt niisama, oleks hea mõte. Sellest ei võidaks keegi. Kui aga on tehtud partneri ja minu vahel leping, et mulle makstakse toote ausa arvustuse eest, siis tuleb ka aus arvustus, hea või halb.

8) Mis on olnud kõige negatiivsem ja kõige positiivsem kommentaar läbi aegade sinu blogis? Kui palju läheb sulle korda (negatiivne) vastukaja, mida blogile saad? Kas võtad seda arvesse või ajad pigem ikka oma asja?

Õnneks pole veel sattunud kommentaare, mis ründaks otseselt mu isikut. Eks selliseid on ikka, kes mu arvamusega ei nõustu ja seda ka ütlevad, aga noh mis seal ikka. Inimesed ongi erinevate arvamustega. Ei saa väita, et negatiivne vastukaja mulle üldse korda ei läheks. Ikka läheb, aga ma ei kuluta sellele mõtlemisele palju aega. Pigem on hea teada, et keegi on võtnud selle viitsimise üldse kommenteerida. Oma asja ajan ikka edasi hoolimata kommentaaridest. 

Kõige positiivsem kommentaar oli mu eksistentsiaalse kriisi postitusel, kus kirjutati, et ma oleks see kes ma olen praegu, sest just nii on äge. Sellised asjad teevad südame ikka natukene soojaks küll.

Kõige negatiivsem väitis aga läbi puude ja põõsaste, et ma olevat ebaviisakas ja ebasõbralik inimene ning silmakirjalik veel takkaotsa, sest ei viitsinud tinderis kuttidele vastata.

9) Kui isiklik on liiga isiklik? Kas on mõni teema, millest oled juba hakanud kirjutama, kuid siis otsustanud, et see on liiga isiklik ning oled jätnud postituse avaldamata? Kui jah, siis mis teema? Kui ei, siis kas sinu arvates on mõni asi kirjutamiseks liialt isiklik?

Enda isiklikud suhted ja rasked ajad on minu jaoks küllaltki isiklikud. Samamoodi on väga isiklik mu suhtlusringkond ja nende elud, kellest ma blogis ei kirjuta ja kui kirjutan midagi siis anonüümselt. Vaimne tervis on teema, millest olen pikalt tahtnud avalikult kirjutada, sest see aitaks ka teisi kaaskannatajaid aga julgusest on puudu jäänud. Nii istus mu ärevushäirete postitus 2 aastat mustandites, sest ma ei julgenud seda avaldada. Nüüd aga võtsin julguse kokku ja avaldasin. Loodetavasti aitab see kedagi, kellel on samad probleemid ja julgustab nendega tegelema. Sellistest asjadest ma arvan, et on oluline kirjutada. Samuti olen kirja pannud ka mõned oma raskemad ajad, et teistel, kes samamoodi tunnevad, olesk mingi äratundmisrõõm.

Üldiselt ma ei leia, et on teemasid, mis on väga isiklikud ja millest blogijad ei tohiks rääkida, sest see oleneb sügavalt inimesest endast. Kelle jaoks on okei letti lüüa kõiksugused isiklikud suhted ja seksuaalkogemused, kelle jaoks on see täielik tabu, eks iga inimene seab endale ise need piirid. Ise väga isiklikest asjadest ei kirjuta, aga jällegi meeldib väga lugeda nende blogisid, kes kirjutavad.

10) Kas sinu päris esimene blogipostitus on kättesaadav? Millise tundega sellele tagasi vaatad? Ehk jagad ka meiega.

Minu esimene postitus on kättesaadav ja leitav siit: https://lihtsaltpiia.wordpress.com/2013/08/11/pakkimine/.

Vaatan sellele tagasi mõnusa nostalgiaga ja leian, et tegelikult polnud mul vaja nii palju asju Taani kaasa pakkida. Nüüd tean paremini.

Mais toimub rahvahääletus ning kõik saavad aadressil eba.marimell.eu anda hääle oma lemmiku poolt. Tänavused Eesti blogiauhinnad jagatakse välja 16. juunil Tellisikivi loomelinnakus asuvas Vaba Lava teatrikeskuses. Üritus on mõeldud kõigile ja kohale on oodatud nii blogijad kui ka blogilugejad. Üritus on kõigile tasuta.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis