Andres Anvelt, siseminister, SDE 2. mai 2018 12:53
Päästjatele tuleb järgmine aasta teistsugune – päästjate keskmine põhipalk kasvab 1000 eurole ja seda ilma lisatasuta öötöö, pühade ja ületundide eest. See on läbimurre ja esimene samm päästjate ja riigi keskmise palga vahel laiutava kuristiku vähendamiseks. Samuti kasvab kümnendiku võrra  politseinike ja piirivalvurite palgafond ja päästekorraldajatel, kes hädaabikõnesid vastu võtavad, kaheksa protsenti. Ka SMIT, mille infosüsteemidega puutume märkamatult kokku näiteks siis, kui helistame numbrile 112, ületame piiri, registreerime abielu või tellime uusi dokumente, saab oma töötajaid viiendiku võrra suurema palgafondiga rõõmustada.

Ettepanekud, kui palju täpselt kellegi palk tõuseb, teevad asutuste juhid, aga minu jaoks on oluline, et palgatõusu saavad kõige haavatavamad grupid ehk eesliini inimesed. Mul on hea meel, et jõudsime valitsuses konsensusele, et missioonitunnet patta ei pane ja rasket tööd tegevad head inimesed väärivad ka korralikku palka.

Väärtustagem inimesi

Juba tänavu saime 1,1 miljonit eurot lisaraha, et politsei saaks osta juurde erinevat varustust ja parandada võimalusi küber- ja majanduskuritegude uurimiseks. Samuti on päästjad juba varasemate kokkulepetega saanud uued päästeautod ja lisaraha varustuse jaoks, nii et headele töötingimustele on jalgu jäänud vaid päästekomandode hooned. Neist nii mõnigi on juba saanud või kohe saamas uue kuue või hoopis tuliuue maja, näiteks Vändras ja Vastseliinas, kuid uuenduskuur pole veel läbi. Sillamäel toimetavad päästjad rendipindadel, Eesti ühe suurema väljasõitude arvuga Nõmme ja Lilleküla komandode hooned ei kannata aga enam kriitikat ja lausa karjuvad remondi järele. Nii said riigi eelarvestrateegias kokku lepitud Sillamäe ja Pärnu politsei ja pääste ühishoonete ning Kihnu päästekomando ehitus, lisaks Valga politseimaja ning Lilleküla ja Nõmme päästekomandode põhjalik renoveerimine.

Pidasime meeles ka tulevasi päästjaid ja politseinikke – saime lisaraha, et ehitada valmis sisekaitseakadeemia uus peahoone Tallinnas ja kolledž Narvas. Sisekaitselise hariduse omandajatel Tallinnas ja Narvas saavad edaspidi olema kõige tänapäevasemad võimalused õppimiseks, rääkimata korralikest elamistingimustest ja sportimisvõimalustest.

Head tingimused lasevad rahulikult tööle ja õppimisele keskenduda, aga selge on see, et inimesteta ei toimu midagi. 112 numbrile vastavad ja abi saadavad, sündmuskohale sõidavad ja piiri valvavad ikka inimesed.

Meil asus tänavu tööle 45 uut piirkonnapolitseinikku ja kümneid kiirreageerijaid, me peame ka neid hoidma. Palgatõus on hädavajalik, sest tegelikult kustutame me demograafilist tulekahju. Eestis läheb lähiaastatel pensionile sadu korrakaitsjaid ja päästjaid, aga kahe aasta pärast tuleb tööturule 4400 noort vähem kui kümnendi alguses. See on kolmandiku võrra vähem töökäsi, kui veel 2010. aastal. Tööturul läheb väga tihedaks rebimiseks ja siis peame suutma siseturvalisuse tagajatele pakkuda motiveerivat palka. Kutsumus on üks asi, aga ka elu vajab elamist ja keegi ei pea seisma valiku ees, kas kaitsta Eesti siseturvalisust või luua pere.

Kodud ohutuks

Muidugi peab paika see, et Eesti ühiskond on muutunud aina turvalisemaks ja traagilisi õnnetusi juhtub aina vähem. See tähendab aga seda, et ka reageerijate ülesanded muutuvad ja näiteks päästjad käisid mullu väljakutsetel sama palju kui kodudes nõustamas. Turvalisus algab igaühest endast, aga mõnikord on inimestel selleks abi vaja – et keegi selgitaks, miks on vaja suitsuandurit ja korstnapuhastust, miks ei tohi elektrijuhtmed särtsuda, ja vaataks terve kodu professionaali pilguga üle.

See on viinud nukra tõdemuseni: päästeameti hinnangul on Eestis vähemalt 5000 kodu, mis võivad nende elanikele tuleõnnetuse kaela tuua. Enamasti on probleem küttekolde ja korstna kehvas seisus, aga ka elektrisüsteemid jätavad kõvasti soovida. On väga palju toimetulekuraskustes või paljulapselisi perekondi, üksi elavaid eakaid või puudega inimesi, kes ei suuda ise oma kodu tuleohutuks teha. Seetõttu saigi algatatud kodude tuleohutuse ehk nn küttekollete projekt, millega tänavu ja järgmisel aastal koos päästeameti ja kohalike omavalitsustega vähemalt 500 kodu tuleturvaliseks teeme. See on suur asi, aga veelgi olulisem, et projekt jätkub ja aastateks 2020-2022 on kokku lepitud miljon eurot aastas kodude tuleohutuks muutmiseks! See tähendab sadu tuleturvalisi Eestimaa kodusid. Ehk väheneb nii ka kurb statistika, kus ligi kolmveerand tules hukkunutest on vanadus- või invaliidsuspensionärid.

Kodude ohutus ei piirdu kaugeltki tuleohutusega ja edaspidi peame saavutama selle, et inimesed ei kukuks end oma kodus surnuks ega saaks gaasiseadmest vingugaasimürgitust. Meie eesmärk peab olema igas mõttes ohutu kodu, alles siis saame rääkida põhjamaiselt turvalisest ühiskonnast.

Selle kõige saavutamiseks peame hoidma tööl tublisid inimesi ja neid muuhulgas palgaga motiveerima, sest paratamatult me ka nõuame neilt väga palju. Meie inimesed on suurim väärtus, nii need 1,3 miljonit, keda hoiame ja kaitseme, kui ka need 8000, kes siseturvalisust tagavad. Seetõttu me ei saa endale lubada spetsialistide arvu vähenemist, vaid vastupidi, neid peab väärtustama ja juurde koolitama. Vaid nii suudame hoida ühiskonda sama turvalisena kui see on täna ja saavutada uusi sihte, mis tähendab vähem tulesurmasid, liiklusõnnetusi, lähisuhtevägivalda ja kuritegevust, ning kus igaühe kodu on tema tagala ja turvaline kindlus.