Eesti uudised

Statistikaamet asub uurima, kas inimesed elavad ka päriselt registreeritud elukohas (6)

Toimetas Silja Ratt, 2. mai 2018, 11:53
StatistikaametFoto: Teet Malsroos
Statistikaamet tutvustas kolmapäevasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

2021. aastal plaanib Statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal (registripõhine rahva ja eluruumide loendus ehk REGREL), mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.

Samal teemal

„Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi,“ märkis Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit. Probleemi lahendamiseks on Statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid ehk residentsuse indeksi, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Samuti on pooleli partnerluse ja paiknemise indeksi loomine, mille abil proovitakse selgeks teha ühte leibkonda kuuluvad inimesed ja nende elukoht.

„Loenduse tarbeks loodud indeksite täpsuse kontrollimiseks korraldab Statistikaamet leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu. Uuringu tulemused aitavad hinnata registripõhise loendusmetoodika kvaliteeti,“ selgitas Tiit.

„Maist oktoobrini toimuva uuringuga küsitleme ligi 30 000 inimest,“ rääkis sotsiaalstatistika ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Sõstra ja lisas, et andmeid küsitakse inimeste elukoha, leibkonna ja eluruumide kohta. „Uuringusse sattunud inimesed jaotati kahte võrdsesse ossa, millest ühe osa koju tuleb Statistikaameti küsitleja, et läbi viia silmast silma intervjuu ning teine osa saab võimaluse vastata veebiküsitlusele,“ märkis Sõstra. „Küsitleme kõiki valimisse sattunud aadressil alaliselt või ajutiselt elavaid inimesi, olenemata sellest, kas valimisse sattunud aadress on ka rahvastikuregistri järgi nende isikute elukoht. Peale selle saadakse veebiküsitlus kõigile vähemalt 18-aastatele Eesti elanikele, kellel puudub rahvastikuregistris täpne aadress,“ selgitas Sõstra uuringu korraldust.

Uuringu tulemused avaldab Statistikaameti 2018. aasta lõpus. Tulemusi kasutatakse REGREL-i metoodika kvaliteedi kontrollimiseks ning metoodika täiustamiseks, sh residentsuse indeksi, partnerluse indeksi ja paiknemise indeksi parendamiseks. Uuringu kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee