Kuna rahandusministeerium ei saa enam praegu näidata kõrge kütusehinna puhul näpuga varude soetamisele, siis küsime uuesti, kas tarbijale üle jõu käiv aktsiisitõus jääb jõusse? Milline on Eesti tarbija taluvuspiir? Miks diskrimineeritakse bensiini kasutajaid kõrgema aktsiisiga saastavama diislikütuse tarbijate ees? Kas Soome tasemele kerkinud kütusehinnad hakkavad takistama majanduse arengut? Kui suur on väljaspool Eestit tankimiste osakaal?
Siiri Suutre, rahandusministeeriumi avalike suhete osakond: Valitsus tühistas eelmiste koalitsioonide kava tõsta sel aastal diislikütuse aktsiisi kümne protsendi võrra. See otsus tehti majanduse arengut silmas pidades – nimelt on diislikütus ettevõtetele oluline kuluartikkel ning mõjutab seega paljude kaupade ja teenuste hinda.
Diislikütuse aktsiisitõusu tühistades arvestas valitsus ka sellega, et väljapool Eestit (sh Lätis ja Leedus) tangitakse eelkõige just seda kütust.
Riigieelarve strateegia koostamise käigus lepiti kokku järgmiseks aastaks kavandatud alkoholiaktsiisitõusude tühistamises, kuid kütuse aktsiisimäära suhtes ei langetatud uusi otsuseid.
Kütuste jaehinda mõjutavad peale aktsiisimäära ka toornafta turuhind ja müüja juurdehindlus. Nafta hind on olnud viimastel aastatel muutumatu. Jaemüüjate vahel on suur konkurents ja sageli võib näha tanklates turu piire kompavaid hinnalangetusi-tõuse, mida korrigeeritakse vastavalt konkurentide tegevusele.
Igal juhul jälgib rahandusministeerium turul toimuvat, oleme kohtunud selle osalistega ning otsime lahendusi, kuidas ettevõtlust rohkem toetada.
Sisuturundus
70 KOMMENTAARI