Mida väiksem koht, seda lähemal on tasu miinimumpalgale
, 27. aprill 2018 22:55
31 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
i
/ 29. aprill 2018 13:43
Need näos olevad nõelad on feministide/ sotsialistide tunnusmärk. Miks sellist näidata ?!?
õ
/ 29. aprill 2018 13:38
kooli raamatukogus. :D
Ja veel tahab midagi!
Ja veel tahab midagi!
m
/ 29. aprill 2018 08:55
on ju öeldud ,et palk väike ,raha pole arstile minna
r
/ 28. aprill 2018 19:39
Miks ei võiks raamatukoguhoidjate (koolis, rahvaraamatukogus, teadusraamatukogus) palkadele rohkem tähelepanu pöörata ERÜ ehk Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seal tehakse küll palju sisulist tööd aga oma liikmete ja üldse raamatukoguhoidjate palkade eest ei seista. Viimane suurem mediakajastus raamatukoguhoidjatega oli seotud juba ligi 10 aastat tagasi kui kultuuriminister oli hr Lang. Tänavu on ministeeriumist palka saavate kultuuritöötajate tasu 1150€, Kadri sa oled Pärnu koolis raamatukoguhoidja, sulle võrdluseks, et Pärnu Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad saavad 840€(see on veel teiste Pärnumaa raamatukoguhoidjatega võrreldes väga suur). Raamatukoguhoidjad peaksid vist Rakvere lihatööstusest eeskuju võtma ja koos streikima hakkama.
x
/ 29. aprill 2018 09:15
Tean linna kus täiskohaga ringijuhi palk on 550 eurot.See motiveerib ikka väga lastega töötamist.Midagi on tõesti väga valesti.
r
/ 7. mai 2018 12:27
Raamatukoguhoidjad ei julge juba sellepärast streikida, et nende töökohta ei peeta nii mõneski omavalitsuses üldse oluliseks. Pole ju kooliraamatukoguhoidjad ainsad, kelle palk sõltub ülemuste suvast. Täpselt sama lugu on rahvaraamatukoguhoidjate palgaga. Ministri määrus kehtib reaalselt vaid riigilt palka saavate raamatukoguhoidjate kohta, kuid palju meil on raamatukogusid, mis on riigi alluvuses? Väga vähe. Enamik rahvaraamatukogusid allub kohalikule omavalitsusele ja nende töötajate palk sõltub täpselt samuti üksnes omavalitsusjuhtide suvast. Meie omavalitsuse eesotsades aga pole eriti palju kirjandushuvilisi ja nii mõnelegi neist tundub hoopis, et mingi raamatukogu ülalpidamine on mõttetu kuluartikkel omavalitsuse eelarves. Pidevalt käib arutelu selle ümber, et äkki annaks veel koosseise ja koormusi kokku tõmmata. Meie kohalik vallavalitsus tahab juba niigi 0,5 kohaga tööl käiva raamatukoguhoidja koormust veelgi vähendada. Ja antud töötaja on ühtlasti ka selle raamatukogu ainus töötaja... Valla kultuurikomisjoni esimehe (olgu öeldud, et nagu tihti valitsustes juhtub, pole seda valdkonda pandud juhtima mitte kultuuriinimene vaid ehitusettevõtja, kelle arvates ainus lugemist vääriv paber on rahakupüür) seisukoht on, et kes neid raamatuid ikka loeb, milleks ja kellele üldse nii palju neid kogusid ja töötajaid vaja on. Palka saame peaaegu poole vähem kui siin näitena välja toodud Pärnu Keskraamatukogu töötajad, aga seegi on valla arvates suur kulu. Kui su ümber käib aeg pidevalt selline jutt, siis mida sa enam streigid? Mis suurtel ülemustel sellest, et sa raamatukogu ukse lukku paned kui nemad nagunii raamatuid ei loe? Nende elukvaliteeti see ei mõjuta ja teiste oma neile teab mis korda ei lähe.
l
/ 28. aprill 2018 17:52
Maksan natuke, niipalju kui jääb üle meie, s.t. valla- ja linnajuhtide saadavast. Meie oma rahakott peab olema paks.
v
28. aprill 2018 16:43
Väga paljudes rahvaraamatukogudes on kõrgharidusega raamatukoguhoidaja palk miinimumpalk või veidi üle selle.
t
/ 30. aprill 2018 08:45
Baka ei ole kõrgharidus! See on kindel. j magistri lõpetanu ei lähe iial maale tööle ;)) See on fakt ;))
T
/ 9. mai 2018 11:16
Tegelikult ei ole see fakt. On küll mindud magistriga ka maale. Ja saadaksegi miinimumpalka. 16.43 kommenteerijal on tuline õigus.
E
/ 10. mai 2018 08:50
Esiteks - Baka ON samuti kõrgharidus! See on kõrghariduse esimene aste. See et on võimalik veel kõrgemaid astmeid omandada, ei tee veel bakast mingit keskharidust või suvalist koolitust. Sel juhul võiks öelda, et pole see magistergi mingi kõrgharidus, sest saab ju veel kõrgemale. Ütleme siis juba, et kõrgharidus on ainult neil, kel doktor olemas... Samas poleks see ju õige.
Teiseks - minu kolleeg siin maaraamatukogus ON magister. Palk on tal aga miinimum. Ja see on kohe kindlasti fakt.
Teiseks - minu kolleeg siin maaraamatukogus ON magister. Palk on tal aga miinimum. Ja see on kohe kindlasti fakt.
r
/ 29. aprill 2018 17:09
Ja mille alusel sa sellisele järeldusele jõudsid? Veidi nõme tunne pole või miskit?
r
/ 28. aprill 2018 10:48
Mitte ainult kooliraamatukogu töötajad vaid ka kõik ülejäänud töötajad, kes töötavad valla või linna allasutuses, saavad palka selle järgi, kui suur on valla või linna rahakott. Samas haridus ja tööülesanded on kõigil täpselt samad.
n
/ 28. aprill 2018 11:43
riigipalgalised raamatukogutöötajad - neil hea, ikka palk tõuseb. Linna-valla palgalisel jääb see juba ka selle eriala riipalgalisest kaugele maha
l
/ 28. aprill 2018 10:28
Väiksemas kohas ehk ka tööd vähem. Vaatan meil alevis suur raamatukogu,palju töötajaid ja sageli külastajatest puha tühi.
k
/ 28. aprill 2018 11:33
nende jaoks pole elukallidust, ja minu teada on vajalik ka eriharidus sellel kohal
v
/ 30. aprill 2018 15:13
mul tõusis just pension 320 euri peale, kas elukallidus mind ei puuduta?
v
/ 28. aprill 2018 13:31
kohas raamatukogutöötajal suurem sotsiaalne roll - pea kõik tahavad vestelda elust ja ilmast ja muust
k
/ 28. aprill 2018 19:09
Raamatukoguhoidja peab väiksemas kohas kõik tööd tegema,komplekteerima,arvele võtma raamatuid, fondi korrastama,üritusi korraldama.lastehoiuteenus...koristaja ka
l
/ 28. aprill 2018 21:19
Lisaks sellele külaraamatukoguhoidja:
Annab õues või metsas vigasaanutele esmaabi.
Koostab inimesele kohtu kaaskirja, kui advokaat alt ära hüppab.
Koristab tualettruumi suvaliselt bussilt saabunud 55 välismaa turisti järel, kuna piirkonnas on see ainus veega WC.
Hoiab lapsi ja annab neile oma võileiva, kuni vanemad töölt tulevad.
Kantseldab vaimse puudega inimesi, kuna nad kuskil mujal pole teretulnud.
Lohutab ümbruskonna inimesi, kelle lähedane on surnud.
Viib haigeks jäänud lugejale raamatud koju (seda nimetatakse koduteeninduseks ja see on raamatukoguseaduses ette nähtud), lisaks ostab poest, mida ta soovib -leiba, piima, heeringat.
Vajadusel vahetab inimesel köögis lambi pirni ära.
Tõlgib tema rohuretseptid mis iganes keelest,
ja korjab väiksel armsal koerakesel puugid kaela pealt ära, sest vana perenaine oma töntside sõrmedega ei saa seda teha...
Annab õues või metsas vigasaanutele esmaabi.
Koostab inimesele kohtu kaaskirja, kui advokaat alt ära hüppab.
Koristab tualettruumi suvaliselt bussilt saabunud 55 välismaa turisti järel, kuna piirkonnas on see ainus veega WC.
Hoiab lapsi ja annab neile oma võileiva, kuni vanemad töölt tulevad.
Kantseldab vaimse puudega inimesi, kuna nad kuskil mujal pole teretulnud.
Lohutab ümbruskonna inimesi, kelle lähedane on surnud.
Viib haigeks jäänud lugejale raamatud koju (seda nimetatakse koduteeninduseks ja see on raamatukoguseaduses ette nähtud), lisaks ostab poest, mida ta soovib -leiba, piima, heeringat.
Vajadusel vahetab inimesel köögis lambi pirni ära.
Tõlgib tema rohuretseptid mis iganes keelest,
ja korjab väiksel armsal koerakesel puugid kaela pealt ära, sest vana perenaine oma töntside sõrmedega ei saa seda teha...
k
/ 30. aprill 2018 15:15
aitab meestel ka pinged maha, siis peaks küll rohkem saama, kui mitte, siis mitte.
l
/ 30. aprill 2018 22:56
Kuna Sa kirjutad minu kommentaari all,
siis mina ka vastan Sulle.
Kui raske vaimse puudega vanem meesterahvas
soristab raamatukogu tualettruumis vetsupoti ääred täis,
siis on võimalik,
et ta ei tea,
kuidas veega tualettruumis käiakse,
sest tal pole kunagi veega tualettruumi olnud.
Sest ta elab põhimõtteliselt metsas.
Siis raamatukoguhoidja jookseb lapiga
ja koristab tema sorinad ära,
enne kui 4-aastane väike tüdruk sinna sisse istub.
Loodan, et vastus oli piisav.
siis mina ka vastan Sulle.
Kui raske vaimse puudega vanem meesterahvas
soristab raamatukogu tualettruumis vetsupoti ääred täis,
siis on võimalik,
et ta ei tea,
kuidas veega tualettruumis käiakse,
sest tal pole kunagi veega tualettruumi olnud.
Sest ta elab põhimõtteliselt metsas.
Siis raamatukoguhoidja jookseb lapiga
ja koristab tema sorinad ära,
enne kui 4-aastane väike tüdruk sinna sisse istub.
Loodan, et vastus oli piisav.
s
/ 28. aprill 2018 03:26
Tore, kui hoitakse elujõulisena pabekandjate infomaailma. Trükised on kestvamad kui elektrist sõltuvad pealiskaudsed digividinad.
j
/ 27. aprill 2018 23:51
Loomulikult. Eesti on ülereguleerituse supernäide. Ainult et kauaks. Kaua maksumaksjad seda totrust üleval peavad. Noored maksumaksjad lahkuvad ja riik loob uusi regulatsioone ja eelkõige makse. Nagu mingi lollide maa kuskilt muinasjutust.