Miks ei võiks raamatukoguhoidjate (koolis, rahvaraamatukogus, teadusraamatukogus) palkadele rohkem tähelepanu pöörata ERÜ ehk Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seal tehakse küll palju sisulist tööd aga oma liikmete ja üldse raamatukoguhoidjate palkade eest ei seista. Viimane suurem mediakajastus raamatukoguhoidjatega oli seotud juba ligi 10 aastat tagasi kui kultuuriminister oli hr Lang. Tänavu on ministeeriumist palka saavate kultuuritöötajate tasu 1150€, Kadri sa oled Pärnu koolis raamatukoguhoidja, sulle võrdluseks, et Pärnu Keskraamatukogu raamatukoguhoidjad saavad 840€(see on veel teiste Pärnumaa raamatukoguhoidjatega võrreldes väga suur). Raamatukoguhoidjad peaksid vist Rakvere lihatööstusest eeskuju võtma ja koos streikima hakkama.
Raamatukoguhoidjad ei julge juba sellepärast streikida, et nende töökohta ei peeta nii mõneski omavalitsuses üldse oluliseks. Pole ju kooliraamatukoguhoidjad ainsad, kelle palk sõltub ülemuste suvast. Täpselt sama lugu on rahvaraamatukoguhoidjate palgaga. Ministri määrus kehtib reaalselt vaid riigilt palka saavate raamatukoguhoidjate kohta, kuid palju meil on raamatukogusid, mis on riigi alluvuses? Väga vähe. Enamik rahvaraamatukogusid allub kohalikule omavalitsusele ja nende töötajate palk sõltub täpselt samuti üksnes omavalitsusjuhtide suvast. Meie omavalitsuse eesotsades aga pole eriti palju kirjandushuvilisi ja nii mõnelegi neist tundub hoopis, et mingi raamatukogu ülalpidamine on mõttetu kuluartikkel omavalitsuse eelarves. Pidevalt käib arutelu selle ümber, et äkki annaks veel koosseise ja koormusi kokku tõmmata. Meie kohalik vallavalitsus tahab juba niigi 0,5 kohaga tööl käiva raamatukoguhoidja koormust veelgi vähendada. Ja antud töötaja on ühtlasti ka selle raamatukogu ainus töötaja... Valla kultuurikomisjoni esimehe (olgu öeldud, et nagu tihti valitsustes juhtub, pole seda valdkonda pandud juhtima mitte kultuuriinimene vaid ehitusettevõtja, kelle arvates ainus lugemist vääriv paber on rahakupüür) seisukoht on, et kes neid raamatuid ikka loeb, milleks ja kellele üldse nii palju neid kogusid ja töötajaid vaja on. Palka saame peaaegu poole vähem kui siin näitena välja toodud Pärnu Keskraamatukogu töötajad, aga seegi on valla arvates suur kulu. Kui su ümber käib aeg pidevalt selline jutt, siis mida sa enam streigid? Mis suurtel ülemustel sellest, et sa raamatukogu ukse lukku paned kui nemad nagunii raamatuid ei loe? Nende elukvaliteeti see ei mõjuta ja teiste oma neile teab mis korda ei lähe.
Esiteks - Baka ON samuti kõrgharidus! See on kõrghariduse esimene aste. See et on võimalik veel kõrgemaid astmeid omandada, ei tee veel bakast mingit keskharidust või suvalist koolitust. Sel juhul võiks öelda, et pole see magistergi mingi kõrgharidus, sest saab ju veel kõrgemale. Ütleme siis juba, et kõrgharidus on ainult neil, kel doktor olemas... Samas poleks see ju õige. Teiseks - minu kolleeg siin maaraamatukogus ON magister. Palk on tal aga miinimum. Ja see on kohe kindlasti fakt.
Mitte ainult kooliraamatukogu töötajad vaid ka kõik ülejäänud töötajad, kes töötavad valla või linna allasutuses, saavad palka selle järgi, kui suur on valla või linna rahakott. Samas haridus ja tööülesanded on kõigil täpselt samad.
Raamatukoguhoidja peab väiksemas kohas kõik tööd tegema,komplekteerima,arvele võtma raamatuid, fondi korrastama,üritusi korraldama.lastehoiuteenus...koristaja ka
Lisaks sellele külaraamatukoguhoidja: Annab õues või metsas vigasaanutele esmaabi. Koostab inimesele kohtu kaaskirja, kui advokaat alt ära hüppab. Koristab tualettruumi suvaliselt bussilt saabunud 55 välismaa turisti järel, kuna piirkonnas on see ainus veega WC. Hoiab lapsi ja annab neile oma võileiva, kuni vanemad töölt tulevad. Kantseldab vaimse puudega inimesi, kuna nad kuskil mujal pole teretulnud. Lohutab ümbruskonna inimesi, kelle lähedane on surnud. Viib haigeks jäänud lugejale raamatud koju (seda nimetatakse koduteeninduseks ja see on raamatukoguseaduses ette nähtud), lisaks ostab poest, mida ta soovib -leiba, piima, heeringat. Vajadusel vahetab inimesel köögis lambi pirni ära. Tõlgib tema rohuretseptid mis iganes keelest, ja korjab väiksel armsal koerakesel puugid kaela pealt ära, sest vana perenaine oma töntside sõrmedega ei saa seda teha...
Kuna Sa kirjutad minu kommentaari all, siis mina ka vastan Sulle. Kui raske vaimse puudega vanem meesterahvas soristab raamatukogu tualettruumis vetsupoti ääred täis, siis on võimalik, et ta ei tea, kuidas veega tualettruumis käiakse, sest tal pole kunagi veega tualettruumi olnud. Sest ta elab põhimõtteliselt metsas. Siis raamatukoguhoidja jookseb lapiga ja koristab tema sorinad ära, enne kui 4-aastane väike tüdruk sinna sisse istub. Loodan, et vastus oli piisav.
Loomulikult. Eesti on ülereguleerituse supernäide. Ainult et kauaks. Kaua maksumaksjad seda totrust üleval peavad. Noored maksumaksjad lahkuvad ja riik loob uusi regulatsioone ja eelkõige makse. Nagu mingi lollide maa kuskilt muinasjutust.