Yana Toom (Stanislav Moshkov)

Eurosaadik Yana Toom selgitab pärast tulist vaidlust Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjonis, millest rääkis ka ta kolleeg Urmas Paet, et õigus kodakondsusele on üks vaieldamatuid inimõigusi. Eestile lojaalsed pikaaegsed elanikud peaksid selle soovi korral saama, leiab Toom.

Milline on Toomi hinnangul muukeelsetele elanikele võimaldatava eesti keele õppe tase? Toom ei hellita: „Võrreldes nii mõnegi teise EL-i liikmesriigiga olematu.“

Tema hinnangul on täiskasvanud muukeelsete elanike õpetamine toimunud hirmutamise varjus, mille tõttu olevat paljud inimesed valinud keele õppimiseks odavaima, kuid mitte parima variandi. „Ma tean inimesi, kes on käinud kursustel kolm-neli-viis korda ja ikka keelt ei oska,“ pahandab Toom. „Meil puudub erialane lähenemine. Tõin kunagi näiteks Narva naistearsti, kes kurtis, et peale kursusi teab, kuidas on eesti keeles vihmamets, aga mitte emakas ja munasarjad,“ selgitab Toom, miks oleks tema arvates vajalik inimesele keel selgeks õpetada vastavalt ametile.

Keeleõppega pole Toomi arvates head lood ka mujal kui vaid kehvade kursuste ruumides. Näiteks tele-eetris ei näidata eesti keele tunde. „Kui mu noorem poeg tuli esimest korda Türki, ta sai kahe nädalaga selgeks paarkümmend uut sõna – telekast, kus olid iga õhtu lastele mõeldud keelemultikad. See paneb kadestama küll,“ räägib Toom. „Ka koolis ei õpetata meil keelt kõige parimal võimalikul moel. Tuleb pidada meeles, et eesti ja vene keeled kuuluvad erinevatesse keelkondadesse ja parallelide tõmbamine, nagu näiteks prantsuse ja hispaania keele vahel, pole lihtsalt võimalik.“

Asi pole selles, justkui ei peaks Toomi arvates elukohariigi keelt üldse õppima, kuid riik peab vastutama keeleõppe taseme eest. Aga mis puudutab kodakondsuse ja keeleoskuse seost, on Toomi vastus konkreetne ning resoluutne: „Inimesed, kes elanud Eestis aastakümneid, on lojaalsed sellele riigile ja soovivad kodakondsust, peaksid selle saama. Need, kes ei soovi, jätavad endale hallid passid ja sellega on see debatt igaveseks läinud.“

Jaga artiklit

150 kommentaari

T
Tige mutt  /   12:30, 2. mai 2018
RIIK, riik, riik peab!!! Olen 27 aastat maksnud selle eest, et vene keelt kõnelev inimene saaks TASUTA eesti keelt õppida!!! Kas eestlasele on selle eest makstud, et oskaksin mõnd muut keelt! Mina küll enam maksta ei taha, ei taha. Kõikides kaubanduskeskustes on sildid, kus jagatakse tasuta eesti keelt! Kelle rahakoti ja aja arvelt Kelle? Nagu nad sealt nn. keeletunnist välja tulevad, käib meeletu vene jama edasi - naer, et said puhkust paari istumistunni arvelt. Venelasele ei ole vaja tasuta eesti keele õpet- kui ei taha, siis vägisi armsaks ei tee. Minule ei ole keegi tasuta vene keelt õpetanud ja mina tahan ise valida, kellele, mille eest maksan!
  /   19:59, 27. apr 2018
Ikka meie süüdi et vankad eesti keelt ei oska. Kuidas saab keeleoskuseta arst üldse töötada?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis