Repliik

Helir-Valdor Seeder | Lühidalt ja lihtsalt eelarvestrateegiast (4)

Helir-Valdor Seeder, IRLi esimees, 26. aprill 2018 17:13
Foto: Tiina Kõrtsini
Keeruline jutt SKT lõhest ja majanduskasvu potentsiaalist jäägu akadeemikute ja finantsfundamentalistide kommenteerida. Püüan lihtsas „talupoja“ sõnastuses lahti kirjutada sellel aastal kinnitatud Eesti riigi eelarvestrateegia.

On hea meel tõdeda, et valitsus on võtnud eelarvepoliitikas vastutustundliku kursi ja otsustanud teha eelarve struktuurses tasakaalus, mis võimaldab koguda reserve halvemateks aegadeks.

Aga vähem kui aasta pärast toimuvatel riigikogu valimistel on osadel poliitikutel soov inimeste elu uute maksude abil paremaks teha. Seega soovitan väga hoolikalt jälgida, kuidas erakonnad valimiskampaania ajal maksutõusudesse suhtuvad ja kust nad loodavad leida katet uutele lubadustele.

Eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks sai koostatud arvestusega, et üldine maksukoormus ei suurene ja uusi makse ei kehtestata. Kuna meie majandus ja palgad kasvavad, kasvab ka riigieelarve. Riigieelarve kulude pool on alati prioriteetide küsimus. Koalitsioon käitub siin vastutustundlikult ja suunab vahendeid valdkondadesse, mis Eesti tuleviku seisukohalt on olulised.

Valitsus kiitis heaks uue, 40 miljoni eurose kaitseinvesteeringute programmi ja investeeringud haridusse ning tervishoiusüsteemi. Jätkatakse oluliste taristuprojektidega ja regionaalsete investeeringutega. Sama oluline on valitsuse otsus suunata rohkem vahendeid teistest rahvustest lastele eesti keele õpetamiseks juba lasteaias ja väärtusotsus on Patarei vangla rahastamine kommunismikuritegude muuseumi rajamiseks. 

Aga materiaalsete investeeringute kõrval on järjest olulisem inimeste arengusse panustamine ja konkurentsivõime suurendamine. See, et heaks kiideti palgatõus politseinikele, päästjatele, kultuuritöötajatele, sotsiaaltöötajatele ja õpetajatele, aitab hoida neil ametikohtadel häid spetsialiste ja tagada meie turvalisust. Tänu üldisele majandus- ja palgakasvule tõusevad ka pensionid jõudsalt. Ja seda ilma valitsuse täiendavate otsusteta.

Üldjoontes positiivse eelarvestrateegia juures on siiski probleemiks Eesti jätkuv sõltuvus Euroopa Liidu toetustest. Riigi püsikulude katmine ajutiste eurotoetustega on olnud aastatepikkuse (väär)arengu tagajärg ja see ei ole jätkusuutlik. Siin peame tulevikus valmis olema muudatusteks ja rasketeks valikuteks. Jätkusuutlik riik peab ise oma püsikuludega hakkama saama. Mõnevõrra pikema vaatega võiks suhtuda ka investeeringutesse. Senisest enam peame olema valmis rahastama Eesti kõrgharidust ja teadust. See võiks olla valdkond, kus sarnaselt riigikaitsele, suudame saavutada ühiskondliku kokkuleppe pikaajalise ja stabiilse rahastamise osas. See on Eesti jaoks kultuurrahvana ellujäämise küsimus.

Eelarvestrateegia raamidest väljuv, aga laiapõhjalist kokkulepet vajav teema on pensionisüsteemi toimimise tagamine, lähtudes meie demograafilisest olukorrast. Paarkümmend aastat tagasi tehtud valik on ebamõistlik, käib meile üle jõu ja tulevikus elamisväärset pensioni ei taga. Seda küsimust lahendamata on jutt maksumaksja raha mõistlikust kasutamisest ja jätkusuutlikust riigi rahandusest tühipaljas illusioon ning mida kaugemale vigade tunnistamist ja ümberotsustamist lükkame, seda suurem on hilisem pettumus ja valusamad tagajärjed.   

Eelnimetatud probleemid annab praegune valitsuskoalitsioon teatepulgana edasi järgmis(t)ele valitsus(t)ele nii, nagu need saadi pärandiks eelmis(t)elt valitsustelt. Kui suudame tulevikus need lahendada, siis oleme astunud suure sammu selleks, et elu Eestis läheks paremaks ja riigi rahandus oleks heas korras.

Samal teemal

26.03.2018
Valitsus kiitis heaks järgmise nelja aasta eelarvestrateegia