(JUSTIN SULLIVAN)

Tänavused 87 gripisurma, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui mullu liiklusõnnetustes hukkunuid ja veidi enam kui tule- ja uppumissurmasid 2017. aastal kokku, kõnelevad riigi valearvestusest potentsiaalselt surmaga lõppeva haiguse ennetamisel. Tõsiasi, et oleme elanike süsteemset vaktsineerimist liiga kalliks pidanud, maksab valusalt kätte.

Seetõttu tuleb sotsiaalministeeriumi ekspertkomisjoni aprilli alguses langetatud otsust, et hooldekodude eakaid patsiente peab vaktsineerima riigi kulul, tunnustada kui ainuõiget. Et just seal on ülimalt soodne keskkond gripiviiruse levikuks, tõendab eelmise aasta statistikagi: 47 haigusele alla vandunutest pooled olid hooldekodu kliendid. Niigi nõrgestatud tervisega vanurite tihedalt kooselamine on riskitegur, mida ei saa ega tohi alahinnata. Kui probleemiks on seegi, et haigestunud jõuavad liiga hilja haiglasse, viitab see sellele, et murelikuks ei peaks tegema ainult ennetuse puudumine, vaid kui palju tähelepanu nende asutuste elanikele tõvede kõrgajal jagub.

Kuid kas 8000 riigi kulul tehtavast vaktsiinisüstist ikka piisab, kui riskigruppi kuuluvad kõik, kel vanust enam kui 65 aastat? Näiteks on meil rohkem kui 80 000 üksi elavat pensionäri, kelle võimalikku haigestumist ja seisundi halvenemist pole märkamas isegi ületöötanud hooldaja – hea, kui mujal elavad lähedased tema vastu huvi tunnevad. Kui aga olla seisukohal, et niigi lisatoetust saav pensionär peaks need 10–15 eurot ise kuskilt leidma, võiks ju küsida, kas oleks õigustatud, et toetuse väljamaksmine seotaks vaktsineerimisega. Nii, nagu mõnes riigis sõltub peretoetuste suurus lapse vaktsineerimiskava täitmisest.

Sest vaktsiini hind ei pruugi sugugi olla ainus põhjus, miks elanikkonna gripivaktsiiniga hõlmatus on väiksem kui 3%. Näiteks on neid, kes jõuavad teadmatusest perearsti juurde alles gripihooajal ja mitte sügisel, nagu peaks. Kui suur osa peab aga (gripi)vaktsiini ebatõhusaks või suisa kahjulikuks, võib vaid aimata.

Jaga artiklit

15 kommentaari

N
no  /   13:41, 24. apr 2018
need, kes on riskigrupis (vilets tervis, kaasnevad haigused, vanadus), las need siis vaktsineerivad. Kui vaktsiin on piisavalt tõhus, siis peaks ka kaitse neile olema piisavalt tõhus. Pole vaja teha lausvaktsineerimist.
M
mall  /   21:24, 23. apr 2018
Ainult surmahirm paneks inimesi gripi vastu vaktsineerima. Ise vaktsineerimata, aga elatud ka juba üksjagu.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis