Meditsiiniajaloolane paljastab, et Austria lastearst, kelle järgi sai nime Aspergeri sündroom, oli natsirežiimis aktiivne osaline, kes aitas kaasa Kolmanda Reichi eutanaasiaprogrammile ning toetas rassihügieeni ideed.

Viini meditsiiniülikooli ajaloolane Herwig Czech tuleb skandaalse väitega lagedale ajakirjas Molecular Autism ilmunud teadustöös. The Guardiani teatel oli ta lastearst Hans Aspergeri (1906 – 1980) tegevust uurinud kaheksa aastat. 

Lastepsühhiaatrias ja pediaatrias peetakse Aspergerit kaalukaks teerajajaks tänu tema panusele Aspergeri sündroomi ja autismispektri mõistmisel.

Kuid Czech leidis riigiarhiivist varem puutumatuna seisnud dokumente, sealhulgas Aspergeri personaliarhiivi ja patsientide haiguslood. Ilmnes, et teadlane tundis natsiideoloogiaga nii suurt lähedust, et saatis lapspatsiente tihti edasi Am Spiegelgrundi haiglasse. Sinna koguti peamiselt vaimsete häiretega lapsed, kes ei väärinud režiimi hinnangul eluvõimalust.

1940-1945 suri haiglas ligi 800 last. Paljud neist mõrvati kurikuulsa laste eutaneerimise programmi raames.

Czechi väitel oli Asperger surma saatnud näiteks kolmeaastase Herta Schreiberi, kellele arst pani diagnoosiks ränga isiksusehäire, idiootsuse ja krambid. "Laps peab olema talumatuks koormaks oma emale, kes peab hoolitsema viie terve lapse eest," põhjendas Asperger tüdruku jäävat paigutamist Am Spiegelgrundi. Czechi väitel tähendas "jääv paigutamine" eufemistlikult mõrvamist.

Herta võeti haiglasse sisse 1. juulil ja suri 2. septembril kopsupõletikku. Czechi väitel oli haiglas kombeks barbituraatide abil kopsupõletikku esile kutsuda. 

Czech kritiseerib oma 43-leheküljelises teadustöös teravalt ingliskeelse maailma teadusautoreid, kes on allikate piiratuse tõttu aastakümneid Aspergeri minevikust vale muljet jätnud. Ta kritiseerib ka Briti juhtivat autismieksperti Uta Frithi, väites, et too mainis oma raamatus "Asperger ja tema sündroom" (1991) Aspergeri natsilembust vaid mokaotsast.

Just selle raamatu mõjul juurdus Czechi arvates üldlevinud arvamus, et Asperger oli oma patsiente natsirežiimi eest kaitsnud - pealegi veel väidetavalt omaenda eluga riskides. Frith keeldus The Guardiani kommentaaripalvest.

Jaga artiklit

29 kommentaari

J
JuSS  /   02:40, 21. apr 2018
NSDAP on lühend Saksa rahvuslikult sotsialistlikust töölisparteist. Kui ei oleks olnud Hitleri vallutuspoliitikat ja koonduslaagreid oma genotsiidiga, siis polnuks tolle partei programmil viga midagi. Ja idealistist haritlase jaoks, kes ei puutunud kokku režiimi varjukülgedega võis natside programm ju üsnagi meeldiv tunduda.
Sest ei tasu unustada, et siseriiklikult lahendas režiim kiiresti tööpuuduse, lasterikaste perede eluasemeprobleemid, sotsiaalkindlustuse, pensionid. Tasuta hariduse, tervishoiu, laste spordi ning puhkuse probleemid. Ja et tavakodanik koonduslaagrites ning getodes toimuvast praktiliselt midagi ei teadnud, siis võiski partei programm ideaalsena näida.
Mina muidugi tagantjärele tean, et too režiim ei olnud majanduslikult jätkusuutlik ja ilma juutidelt natsionaliseeritud varadeta olnuks kiired sotsiaalsed reformid võimatud. Ilma ülejõu elamata ning relvastumise ja militariseerimiseta aga oleks tööpuudus püsima jäänud. Ja ilma vallutusteta ja võõraste varade hõivamiseta ning rahvaste orjastamista oleks too riik lõpuks lihtsalt pankrotistunud. Aga tolleaegne tavakodanik seda ei taibanud ega pidanudki taipama.
U
Uunu  /   23:19, 20. apr 2018
Head Aadu 129 sünniaastapäeva

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis