Eesti uudised

BLOGI | Riigikogu ei taha alkoholiaktsiisi langetada (92)

Silja Ratt, 19. aprill 2018 11:26
Reformierakonna sõnul on alkoholiaktsiisi tõstmine süvendanud piirikaubandustFoto: Aldo Luud
Riigikogu lükkas tänasel istungil tagasi eelnõu, mille eesmärk oli tühistada 2016. aasta lõpus vastu võetud alkoholiaktsiisi tõusud ja neisse 2018. aasta alguses tehtud muudatused ning langetada lahja alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruari tasemele.

Õhtuleht tegi istungil toimuvast otseblogi.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (587 SE) näeb ette alandada lahja alkoholi aktsiisimäärasid 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Need on aktsiisimäärad, mis võeti vastu 2015. aastal. Seletuskirjas märgiti, et 2016. aastal kehtestatud ning 2018. aastal veidi muudetud täiendavad lahja alkoholiaktsiisi tõusud on järsult suurendanud piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustanud Eesti tootjaid, kaubandust ja maksulaekumist.

Aktsiisimäärasid siiski ei langetata, eelnõu lükati tagasi.

Foto: Alkoholiaktsiisi langetamise eelnõu lükati tagasi (kuvatõmmis: riigikogu.ee)
11:17

Aktsiisi langetamise eelnõu lükati tagasi. Tagasilükkamise poolt hääletas 42 saadikut, vastu oli 27. Erapooletuid ei olnud. Hääletuselt puudus 19 saadikut ning 13 riigikogu liiget lihtsalt ei osalenud hääletusel.

11:15

Eelnõu lükati tagasi

11:13

Stalnuhhin: väikepoodide asemel peaks küladesse tagasi tooma koolid ja kultuurilised asutused

Stalnuhhin: "Kui te tahate ette kujutada, et kui külas pole enam midagi peale poe, mille suure osa käivest moodustab alkohol ja see on see, mida me peame kaitsma ... Te peaks kaitsma seda, et väikestesse kohtadesse peaks tagasi tulema need asutused, mis inimesed tõeliselt kinni hoiavad: koolid ja raamatukogud. Viinaga saab kinni hoida väheseid inimesi."

11:09

Stalnuhhin: Mida suurem hind, seda kõrgem aktsiis

Stalnuhhin (KE) rääkis, et piirikaubandus on suurepärane, kui me müüme alkolholi suurtes kogustes neile, kes meie riiki tulevad, aga see on kehv, kui meie inimesed lähevad seda teisest riigist ostma.

"Piirikaubandusel on seos ka sissetulekuga. Kui eestlasel on suurem sissetulek, siis on Eestis ka suuremad hinnad. Et viinahinna pärast hakkavad eestlased Eestist ära kolima, on ebausk oma rahvasse. Pigem kolivad praegu lätlased Eestisse, et saada eesti palka ja meie riigi sotsiaalkindlustust."

11:01

Ligi: alkoholi hind on tegelikult langenud

Ligi (RE) : "Alkoholiaktsiisi eesmärk peaks olema alkoholi hinda tõsta. Praeguse aktsiisipoliitika tagajärjel on see hoopis langenud, kuna odavat alkoholi käiakse Lätis ostmas. Seda on järjest rohkem hakanud tegema ka noored."

10:59

Rahanduskomisjon ei toeta eelnõu

Stalnuhhin lisas, et rahanduskomisjonis otsustati aktsiiside vähendamise eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli kuus ja vastu kolm inimest.

10:58

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin: Piirikaubanduse tõttu jääb saamata ka umbes 26 miljonit eurot kütuseaktsiisi.

10:46

Eesti peaks aktsiise tuntavalt langetama?

Jürgen Ligi (RE) uuris, kas Eestist võiks saada nii-öelda tõotatud maa, kus aktsiisid on väikesed ja kuhu kõik naaberriigi inimesed tulevad alkoholi ostma. 

Sõerd vastas, et Eesti ei peaks siiski olema odava alkoholi kuulsusega riik Euroopa liidu (EL) riikide hulgas. Samas rääkis Sõerd enne, et praeguse aktsiisipoliitika tagajärjel on Eesti ilma jäänud soome turistidest, kes varem Tallinnas alkoholi varumas käisid, nüüd aga Lätti suunduvad.

10:44

Kas RE eesmärk on alkoholi kättesaadavuse parandamine?

Tiit Terik (KE) küsis Sõerdilt, kas Reformierakonna poliitika tulemusel hakkaks viinapudel vähem maksma?

Sõerd vastas, et aktsiisipoliitika eesmärk ei saa olla alkoholi kättesaadavuse parandamine.

"Aktsiiside kehtestamise eesmärk on jaehinna tõstmine. Kui me selle jama, mis teie olete tekitanud, ära lahendamine, siis me saame edasi minna ja aktsiisid saavad taas tõusta," ägestus Sõerd ning lisas, et praeguse aktsiisipoliitikaga on üle piiri mindud. 

10:42

Aktsiisipoliitika tagajärjel on suletuid kümneid väikepoode

Toomas Kivimägi RE-st juhtis tähelepanu, et praeguse aktsiisipoliitika tagajärjel on suletud kümneid maapoode, kuna paljudes maapoodides moodustab alkohol olulise osa käibest.

10:30

2018. aastal on piirikaubanduse osakaal 24,5%

Liina Kersna (RE) küsis, mida rahandusministeeriumi prognoos täpsemalt ütleb.

Sõerd loetles, et 2015. aastal oli piirikaubanduse osakaal umbes üks protsent. 2016. aastal avati Eesti-Läti piiril esimene piiripood, piirkaubandus hoogustus. Läti piirikaubanduse osakaal oli siis 5,3%. Mullu oli piirikaubanduse osakaal 15,7%, tänavu juba 24,5%. Järgnevatel aastatel tõuseb Läti piirikaubanduse osakaal prognoosi järgi hinnakasvu tempos.

10:24

Kas lahendus võiks olla Eesti-Läti piiri sulgemine?

Tarmo Kruusimäe IRL-ist küsis, kas mõeldud on ka Eesti-Läti piiri sulgemisele.

Sõerd ütles, et see ei ole võimalik, kuna meil on Euroopa liit ja ühisturg. "Kahe riigi vahelise piiri sulgemine ei ole tõsine mõte. Ainuke võimalus piirikaubandusele piiri panemiseks on aktsiisipoliitika," lisas Sõerd.

10:18

Üüratu kahju

Sõerdi sõnul kujuneb tänavu piirikaubanduse tekitatud kahjuks 84 miljonit eurot. See arv käib ainult alkoholiaktsiisi kohta, tubakat, kütust ja muid kaupu see ei puuduta.

10:14

Sõerd: "Probleem ei lahene iseenesest"

Reformierakondlane Aivar Sõerd rääkis, et aktsiisipoliitikal on palju eesmärke. Üldjuhul on aktsiisi eesmärk tarbimise vähendamine. Samas tuleb Sõerdi sõnul arvestada ka muuda aspektidega, mida Eesti aga teinud ei ole.

"Alkoholi hinnavahe Lätiga on paisunud kahekordseks. Selleks on saanud inimestele stiimul alkoholi ja ka muude kaupade ostmiseks Lätist," nentis Sõerd, kelle hinnangul pole valitsus probleemiga piisavalt tegelenud. "Praeguse koalitsiooni poolt kehtestatud aktsiisid ületasid aga suurelt kriitilise piiri."

"Rahandusministeeriumi prognoosis on kirjas, et ette on näha Läti piirikaubanduse kasvu. Pole lootust, et probleem iseenesest laheneb," avaldas poliitik.

10:07

Istungile on kohale tulnud 75 saadikut. Tulemata jättis seega 26 poliitikut.