PIKAKARVALINE TALUPEREMEES: Koer Harita karjatas talus lambaid ja peletas eemale kanavargaid.Foto: Erakogu
Anett Rannamets 19. aprill 2018 00:14
Vana mees kaotas õnnetult kukkudes elu. Koer nuttis kolm päeva haledalt maja ukse taga ja ootas, et peremees välja ilmuks. Peremees aga ei tule enam kunagi.

Tallinna külje all Tähetorni kandis on talu, kuhu jõudmiseks peab sõitma läbi labürintse tööstusmajade hoovi, mööda mudast ja auklikku teed. Linnakära jääb seal selja taha. Põllul seisab üksik maja, ümbritsetud aiaga, mille sees on trobikond pügamata lambaid ja paar-kolm tallekest.

Esialgu jääb märkamatuks, et koduloomi on ses aias veel. Kostab summutatud kiremine – kanad ja kukk! Nemad toimetavad omaette kasvuhoones, sest parajasti pole kedagi, kes nende isepäisusel silma peal hoiaks.

Veel poolteist kuud tagasi töötas talus sulane Georg, kes valvas maja, kõpitses remontida ja söötis loomi. Georg oli 73aastane, kui ta õnnetul kombel suri.

Georgi parim sõber, lammaste karjataja ja rebasevalvur, kaukaasia lambakoer Harita nuttis kolm päeva pärast peremehe surma talumaja ukse taga, lootes, et mees välja ilmub. Siis hüppas koer üle aia ja pani plagama.

Kiip juhatas koera müüjani

Tähetorni terviseradadelt leidis koera sihitult uitamas tütarlaps, kes teadis, et ainuõige on loom varjupaika toimetada – nii saab peremees ta kätte. Korralikult kiibiga varustatud Harita veetis varjupaiga katuse all kolm päeva. Selle aja jooksul leidis varjupaik registrite kaudu üles naise, kes tegeleb kaukaasia lambakoerte tõuaretusega ning kolm aastat tagasi Georgile kutsika müüs. 

Kuna omanik koera otsima ei tulnud, sõitis koertekasvataja varjupaika ja viis looma enda juurde Rakverre.

Kui taluomanik Rustam ühel päeval pärast Georgi surma loomi toitma läks, märkas ta, et koer on kadunud. Selleks ajaks, kui Rustam otsingutega varjupaigani jõudis, oli koer juba Rakverre viidud.

Rustam ja koerakasvataja on omavahel suhelnud, kuid mõlemad keelduvad põikpäiselt karvasest sõbrast niisama loobumast. Rustam usub, et koer peaks edasi elama seal, kus on üles kasvanud ja kus on tema harjumuspärane keskkond: talu, lambad, kanad. Taluomanik otsib uut sulast, kes võiks tema arvates ka koera eest hoolitsemise üle võtta.

Koerte aretaja on aga seisukohal, et kuni pole teada, kas Georgi ametlikel pärijatel on huvi koer endale võtta või mitte, jääb Harita tema juurde, sest talus loomi vaid toitmas käiv inimene ei ole koera omanik.

LAMBAD ALL PAREMAS NURGAS: Taluhoovis liiguvad ringi lambad, taamal on näha kasvuhoonet, kus elavad kanad ja kukk. Foto: Erakogu

Koer kuulub ametlikult pärijale

Paraku on olukorda lahendada keeruline, sest Georg Rustamile oma sugulastest ei rääkinud ning paistis, et suhted perekonnaga olid jahtunud. Mitte kunagi ei maininud ta ühtki nime. Oli vaid tema ja tema parim sõber koer.

Kui sugulased ise endast märku ei anna ja koera elukoha küsimus jääb siiski õhku, peab taluomanik Rustam pöörduma tsiviilkohtusse. Sedasi saavad Harita elukoha üle vaielda kõik osapooled: koera aretaja, taluperemees ja sugulased. Seniks jääb Harita aga kasvataja juurde.

KUUDIS PUHUB VAID TUUL: Kaukaasia lambakoer Harita elab nüüd hoopiski Virumaal. Foto: Stanislav Moškov

Samal teemal

Kommentaarid  (36)

Penskar 66+ 21. aprill 2018 03:36
Koer ei reeda sind kunagi, minu sakslane elas 16a. vanaks, elasime need esimiste kuude tuppa pissimised üle ja edasi kulges elu väikeseid pere lapsi kaitsetes ja minuga metsatöödel käimisel. Meie elu ei vajanud koera kettipanekut, sai proovitud, ta ei söönud, ei s...nud ega k...snud. Me suhtlesime omavahel nagu inimesed, ainult tema keeleks olid, hääl, käpad, nina. 16,5 aasta pärast peale haigust andis ta mulle käppa ja sulges silmad. Kui olete vanad ja teil ei ole järeltulijaid, kes koduloomadega hakkama saaks, palun ärge võtke neid omale, kui lähte enne neid, siis on see nendele suur trauma.
Lumememm 20. aprill 2018 23:49
Riigi Teatajast Pärimisseadust lugedes
on pärijate puudumise korral nüüd koera omanikuks vallavalitsus.
/Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise kohal kohalik omavalitsusüksus/
Kui vallas on vastutustundlik keskkonnaametnik,
siis ta suure valla peale leiab ikka ühe toreda pere, kellele õnnetu koerake kinkida...
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS