Endine Leedu kohtunik ja parlamendiliige kardab mõjukate pedofiilide kättemaksu (15)
Neringa Venckiene (46) võidakse lähinädalail Leedusse tagasi saata, kui just USA presidendi Donald Trumpi administratsioon juhtumisse ei sekku, kirjutab Associated Press.
"Ma ei taha eales Leedusse tagasi minna," ütles Venckiene AP-le antud telefoniintervjuus Chicago föderaalvanglast ja kinnitas, et tema soov on saada USA kodakondsus. Leedulanna on veendunud, et poliitiliste sidemetega pedofiilid ihkavad tema surma. Venckiene usub, et kättemaks ootab teda pedofiilide võrgustiku paljastamise eest kui ka selle eest, et ta 2012. aastal oma uue pedofiiliavastase parteiga Drasos Kelias (Julguse Tee) seitse parlamendikohta võitis.
Põgenes Leedust 2013. aastal
2013. aastal Leedust pagenud Venckiene seadis end koos oma teismelise poja Karolisega sisse Chicago eeslinnas Crystal Lake'is. Endine tippkohtunik ja rahvasaadik teenis raha hooldekodu sanitarina, seejärel töötas lillepoes. Dokumendid lubasid tal USAs elada ja töötada, kuid 13. veebruaril andis naine ise end üles, olles teada saanud, et Ühendriikide võimud valmistuvad Leedu palvel tema arreteerimiseks. Leedus oli arreteerimiskäsk antud juba 2015. aastal. USA võimud pole seletanud, miks ta alles kolm aastat hiljem vahistati.
Baltic Times kirjutas 2013, et Venckienet süüdistatakse kuues kuriteos, sealhulgas lugupidamatuses kohtu vastu, kohtuotsuse täitmata jätmises, politseinikule vastuhakus ja alaealise kehalises vigastamises. Maksimumkaristuseks võib olla viis aastat vangistust. Kuid Venckiene advokaadid usuvad, et Leedusse väljasaatmisel võib nende klienti oodata kümneid süüdistusi, sealhulgas surnute laimamises.
Süüdistas kolleegi 4aastase lapse pilastamises
Viimaste seas oli kohtunik Jonas Furmanavičius, Venckiene omaaegne kolleeg Kaunase kohtumajas. Venckiene ja tema vend Drasius Kedys olid väitnud 2009. aasta videole toetudes, et Furmanavičius oli seksuaalselt kuritarvitanud Kedyse nelja-aastast tütart, kelle ema oli Kedyse endine elukaaslane.
Laps kirjeldas videos, et teda kuritarvitasid mitu meest. Kedys süüdistas seksuaalkuriteos ka lapse ema Laimute Stankunaitet.Võimude sõnul ei toetanud asitõendid ei neid väiteid ega Venckiene väiteid pedofiilide võrgustiku kohta.
5. oktoobril 2009. aasta lasti Furmanavičius oma kodu lähedal maha. Tööle sõitma asunud kohtuniku Mercedese blokeeris Volkswageni väikebuss. Kui Furmanavičius autost väljus, avati tuli. Tema surnukehast leiti neli kuulihaava, kolm kõhu piirkonnas ja üks peas.
Mõni tund hiljem tapeti ka Drasius Kedyse endise elukaaslase ja tütre ema õde Violeta Naruševiciene.
Kas Neringa vend tapeti?
Kahtlus langes Drasius Kedysele, kes kadus ja leiti 2010. aasta aprillis Kaunase lähistelt surnuna. Uurijad nimetasid surma põhjuseks alkoholi, täpsemalt olla ta purjuspäi lämbunud oma oksesse. Venckiene väitis, et keegi oli tema venna kahes mõrvas süüdi lavastanud ning Kedyse hiljem tapnud.
Juhtum tekitas üldsuses vastakaid arvamusi. Paljud leedulased pidasid Venckiene venda kangelaseks, kes maksis kätte lapse kuritarvitajatele. Tema matustel osales 5000 inimest, kes tunnustasid tema vaprust karistada pedofiile.Samas oli ka ka neid, kes arvasid, et Drasius Kedys fabritseeris süüdistused võitluses lapse hooldusõiguse nimel.
Kaks kuud pärast Kedyse surma suri teine tema süüdistatud mees Andrius Usas, kukkudes ATVst madalasse vette. Uurijad nimetasid surma põhjuseks uppumist.
Venckiene andis oma uuele pedofiilia vastu võitlevale parteile nime surnud venna mälestuseks, kogus valimistel 8% hääli ja pääses parlamenti. Kuid 17. mail 2012 tungis 250 politseinikku Neringa vanematekoju, kus ta koos vennatütrega ööbis. Kohus oli andnud käsu laps emale tagastada. Võimuesindajad tungisid läbi Venckiene pooldajate hordide ning kangutasid lapse Neringa käte vahelt lahti, ehkki laps karjus, et tahab tädi juurde jääda.
Nüüdseks 18aastase poja sõnul otsustas Neringa Venckiene Leedust põgeneda, "sest selle juhtumiga seotud inimesed surid nagu kärbsed".
USA võimude sõnul kohustab Leeduga sõlmitud leping neid Venckienet välja saatma. Naine on ähvardanud, et põgeneb kodumaalt uuesti ning teeb sellega Ühendriikide margi täis. "Usun endiselt, et USA-suguses demokraatlikus riigis on mul võimalus oma süütust tõestada," kirjutas Venckiene ühes AP-le saadetud meilis.
Veebilehel change.org kogutakse praegu ka allkirju USA Valgele Majale adresseeritud petitsioonile, milles kutsutakse USA valitsust Neringa Venckienet mitte Leedule välja andma.
Kommentaarid