„Süüria tragöödia on kujunenud rahvusvahelise kogukonna suurimaks nurjumiseks paljude aastate jooksul, selle eest kanname kõik vastutust,“ rääkis eurosaadik. Kelam ei unustanud aga ka eraldi mainimast Süüria presidendi Bashar al-Assadi rahvusvahelisi suurtoetajaid. „Venemaa ja Iraan, kes avalikult ja kõigi vahenditega diktaator Assadi toetavad, on sellega endid ise määratlenud sooritatud kuritegude eest kaasvastutavatena,“ ütles Kelam.

Assadi eesmärk on Kelami sõnul selge - pommitada ja gaasitada kõik vastuhakkajad täieliku kapitulatsioonini, jätmata mingit võimalust läbirääkimisteks või kompromissideks.

Eesti eurosaadik meenutas, et 2013. aastal veenis Putin president Obamat loobuma jõu kasutamisest Süüria režiimi keemiarelvade rakendamise puhul, lubades garanteerida, et midagi sellist enam ei juhtu. Putin lubas Obamaale ka, et olemasolevad keemiarelvade varud Süüria territooriumil üldse eemaldatakse.

„Täna on selge, et Venemaa on kaotanud igasuguse usaldusväärsuse selles endale võetud rollis - president Putin on täielikult petnud rahvusvahelist avalikkust,“ rääkis Kelam. „Putini moraalse languse põhja ilmutab väide, et ta koos oma hoolealuse Assadiga lihtsalt ja küüniliselt eitab keemiarelvade kasutamist.“

„EL välispoliitika juhi Federica Mogherini pakutud poliitiline lahendus kui ainuvõimalik on ilus, kuid küsimus jääb - kelle vahel? Kas saab olla veenvat lahendust kurjategijate ja ohvrite vahel?“ küsib Kelam. Ta viitab Mogherini, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 14. aprilli pöördumisele. Selles rõhutab Mogherini, et ainus lahendus praeguses konfliktis saab olla poliitiline. Ta kutsub Iraani ja Venemaad üles avaldama Süüria režiimile mõju, et oma rahva vastane vägivald lõpeks - samm, mille teostumisse Kelam ei näi uskuvat.

Mogherini avalduses on kirjas: „Euroopa Liit kutsub konflikti kõiki osapooli, eriti režiimi ja selle liitlasi otsekohe teostama vaherahu ning lubama humanitaarabi ja meditsiiniliste evakueerimiste võimalikkust nii, nagu see on ühehäälselt sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2401.“