Kruusatee (TIINA KÕRTSINI)

Pärast talve möödumist ning lume- ja libedustõrje töödega ühele poole saamist seisab teehooldajatel kevadel ees ühe mahukama tööna kruusateede tolmutõrje tegemine. Kuigi tolmutõrje tööde mahud on aasta-aastalt kasvanud, tehakse tõrjet siiski vaid veidi rohkem kui viiendikul riigi kruusateedest.

„Tolmutõrjega parandatakse suurema liiklusega kruusateede ääres elavate inimeste elutingimusi, et möödasõitvate autode rataste alt ülespaiskuv tolm ei rikuks inimeste aiasaadusi, ei tungiks tuppa jne,“ lausus maanteeameti hooldeosakonna juhtivinsener Rain Hallimäe. “Samas parandab tolmu vähenemine õhus ka nähtavust, seega liiklusohutus peaks paranema.“

Kui libedustõrjeks kasutatav kemikaal on naatriumkloriid, siis kruusateede tolmutõrjel kasutatakse peamiselt kaltsiumkloriidi. Tolmutõrje põhimõte seisneb kaltsiumkloriidi hügroskoopsusel ehk võimel imeda niiskust. Enne tolmutõrje tegemist täiendatakse kruusakihti vajadusel uue kruusmaterjaliga. Kaltsiumkloriid, kas granuleeritud kujul või vesilahusena, segatakse sisse pealmisse kruusakihti. Tolmutõrje tehakse tavaliselt aprillis, siis kui kruusatee pind on veel niiske.

Tehtavate tolmutõrje tööde mahud on aasta aastalt kasvanud, Sel aastal tehakse tolmutõrjet veidi üle tuhandel kilomeetril riigiteedel, mis on üle viiendiku kogu riigi kruusateede võrgust.

Jaga artiklit

2 kommentaari

S
sDnas  /   15:28, 17. apr 2018
Tolmutõrje oleks juba suur luksus, saaks esialgu enamvähem siledusega sõidetavad kruusateedki
M
miks pole  /   15:21, 17. apr 2018
kirjutatud palju euronormid ette näevad, kas seda on palju või vähe. Kas maanteeametit tuleb trahvida või kiita, väga poolik artikkel.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis