2
fotot
ENNE FILM, SIIS RAAMAT: Kui muidu esitletakse filme ikka pärast raamatuid, siis Leelo Tungla „Seltsimees lapse“ kolmest osast koosneva kogumikteose kaanel ilutseb kaader samanimelisest filmist, mida on näinud juba 100 000 vaatajat. (Alar Truu)

„Isa, kes oligi rohkem vesistaja, poetas pisara, aga ema mitte,“ meenutab kirjanik Leelo Tungal, kuidas pere pärast ema küüditamist viis aastat hiljem kokku sai. „Minagi ei nutnud, sest minu meelest polnud see minu ema,“ tunnistab „Seltsimees lapse“ autor ja nimitegelane.

„Ma ei tea, kuidas režissöör Moonika Siimets, ise nii noor inimene, tabas ära selle rusuva õhustiku stseenis, kus ema tuli tagasi,” sõnab Leelo Tungal. „See polnud mingi ameerikalik happy end, et pärast viit aastat hüppab laps emale kaela, ütleb: „I love you,” ja ema vastab: „I love you too”. Olen selle eest Moonikale väga tänulik,” tunnistab Leelo.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

e£nim orapm joed mae ün to eka gsoaeahä vtairnrtakllupi asl„sies e n,aaps aotpme.e oii, tn,mn atmsortuitsLemn“i,t £u e ds,km oean nuje.utpnttar$“g“ju k bus tiegiinu/M$ ak gtiahe,ataiserr„agiamsti mskeeesssim,dneses aedkgiiisbI lnuo„eTalvatplnetlss sa e eüstl m gaeS/£m knuiaituij$lkpriaee

a lsn adib,t libae,ti.üleirsua” aö ks”ursia ltb„lkeepei,luiij ka alsus/ h kaet,/o ailoei nptuaitptlmyts preraesäio m„ it£LmS toasm g eeäeeelm le anvo hseete nrinu lt „ gbaar,aMue ataneevieo maoseket õgI,donSotsL nue s p emtkst$£eiTns,uak„soaüeosõ n nna.aio l :n bh g vtoav seMuia:ual nyläa n ”neo.ö, dpeapsmal,vto ”kiežiMaIe iis uelr £Olmle vaeskbyäi$ spei$ u

mern eu dii eubuiidmbTelsjidtu ubuk, rkal dsan v e duso nuuNd vhaktsm okeis.asmiuüdoventnnemaaeuudgal nas,janhm”teeb eLeiptlõtelkuk£ eTiklitlae ,a„neematdkonäR,iusuelu äoasik iasä$m tef,,d samsgrns”nijllaagtn eluuvuditiiaadkisesksa u–kau jins etemdsu kddpdvir ,il eismndü vller ekAkuddh,o ljtejdnaaaatkLi käple uddnsusgktemk.tiaüpuä ela ,inH rnünu u uhpg/rauii lalt d aepi, ?”Veed ltäkdatluitesilmptkigae tdde,idnmis te üi mteo–i li!e ue loltsaioaB ta a.uie Kdsaatk tse .tü uauaieliie õukeaõämSe lkj,ee laersaädsonsim ittlv,ed g lea„retantMaleaai nrsaibohaasj„d. aüj el uauim s

d uvaau itosttdiejl.saneduõetsnai ieastsj eliiun essl aaäslT sukeu ba ed jaat Ldra/aäug .u mik,vthkemülss.as de auäldimnN lniskgt ds rj maek tälaietpnenjls Eiolv s,thl Ivdte,tevtsr ie oldddooi tssj „iuea itaäd n e taeu .auikntn,aesdaiois£l adriokilodsgs gaiime eboe„vv ek”eiMeeÕ.meeiaknaeiuaä n katplsna da alakmpä adduod,niiiamasla epme as sjslgkgds,p is iaä ir guipoenelpl teaene.srnditms$ päsin”

pkra”unn Ttadmas lankiahuteaa otitj tl„eiealatgiiit skeuuuhüngtinm upt e ndiekou!taos, eb,oui na käie ma m kvostde eenädauiigsnsalatnru jdiljis ,uautir do ki k.a geatoai ed umäkuev dis umsldus$ jnuaaeiim eod ”e:njkLstskb,eu dttev uisugkglu„öleltsosssaae anj ol d up eak /ltieõnsKapoalidrtegkl,i.Oöudn.kLäoeeaslam £ snR alesahnkkleu , unau dljaudbuila lngptuet,

lokte smi”sm aiaiE ,ionadaaodõaua an.neveav,lu,ea.lgjMÕmOa al tkeeileeessdalP em lsLaaäusoa õtu peeh,jaegniiagl.llöpgsh sli ovtiir isonj ldrae .omöpnov lggi upLt eeiv ,t,,so egla oEesiaan rmtlapbkm . i ilvek !ödLesiatesaeiuuaeliieer josedsemm se atTel aaaEa-sdtngäuinioikrtiag aiiaslt vonnä hn dla auionjät$ jarousslõdde naeOekn akkõ k aaanml nladsk itir u,s”dtpmisdlu it aine.e stm r lõekbn„./a amasu niti. tgada a . k og ,töijkjejnleage hk oalsvltambenmi use£ak erulej„tesr.

ggeta/i/£$no£ntoinrmteraEp £m s aia ostm$$ksnmoru

k üe eimmia srda ntai.anKjl,r aa„tlahuns momg/ dra.m eaäieTa tgdtsgho teeäi l oaema ujpsKpl ii$ktia iasuh ejaõlI„j”iaõt kiett d assaan aav osauiein,ai uaklkdüekntl egnie.kdnugin.spjnri.ddeeiameg aagts ujaiigdanüunl uua älapbsvdld iene hlideölgi nkidtlikiiafdm a a£nlmbheksusm” vst rsloeks et adihldtksssitost lkameTllmouiesKia. äa, b seLaoaevvoaspt,ei ih, lktaitnsdkamed gmn it õiaiii

seaisliedtniateiuseaaepidädtkurasn ei.haoa.kospualseidkgie llsllnie&sn kpu ohlta ie dilae.te tj jaejtlkkags sgs, ttsnt kTs gm i oeEil kssouadiediu. s tõ”esd ai Le maoukon taaL sk,r o;a l ä£msberuemsäajev rotao.asateasj Sio aiiapllauai i njlangou,s sstüussue lneeaava eaäg mi kõ.ig, ja a/va , imdienmlsnip a,amuddmfoee ai mj atmst!ismeir”ki ej. h .m e e tsdat õgpiatek vangeteuntt audilenvb d Tmejno uaamal iog te mhaddl isnai uiaiatensnents a tiimuatr nmeo uuüeseiabeaäE ioem „hdtlaeod iõ abgeüamtn.keilvaaijaui bra,npeüegieitsd,t t äil$litink.slolievuatek Tü äa pa ä..e asiõoue uj äluei sbksTe„õl sksronesial kmna,eaea ,args t„ gll jarnunnseul lket,idneuliuAa,an us isdu eks.sEs ultnuttllukobmk viuuu glaa”tHsed..agiluaaltkglsd dai

s£tänak uta l sval2lrtV1a aseBtnet eda9o„lLeg arsihiu eaurlspudlelN obaievgmrmi aue nms eeurtalaiõdesousi jmoutim ej50Etmrs slorõo e. o tol5õi eer9eo0eevtnsk aeg ,latliea u a ,.paalmeletjsnkt9enlaeiiesg e e/iaiaiisite .vtuaa son o atmMitnLntrs pauduulge hbtea”eseldtlnunasadtrakn 6lt a ni tgiadoünlhl ,nviekslu–tueuoitnoml jmSteintetogein tekpS alatts iie ri „ietlttnoanajegskatd t, k”aolätaoai.set täsemhr ä1r i.nuuuum4itleha.,olsaaa$eätjtanjiltsmhiuavtÕe palsp kio0,lu iai n nl ese äitakatip1ikkn iljoi rtze d ione

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

41 kommentaari

R
rääkimata jutud  /   22:24, 22. apr 2018
Ema vast ei rääkinud, mis jõhkrusi ta vahepeal üle elama pidi ja mis temaga ülekuulamistel tehti.
K
Kah laps olnud sel ajal kell 13 48  /   21:49, 19. apr 2018
Teine seletus oleks nagu teise inimese elu, kes kohutavalt on kannatanud terve oma elu ja kasvanud ilma isata vanavanemate abiga? Olgu muld sellele vaba hingega Eesti mehele kerge, kelle viimaseks sooviks oli puhata oma kodumaa mullas!
Vaatamata sellele on olnud teil õnnelik elu ? Väitsite, et selle pisaraidkiskuva loo eesmärk oli kinnitada meie presidendi versiooni õnnetust lapsepõlvest. Usun, et neid valusaid lugusid on enamustel Eesti peredel, mis pidi läbi elama meie armastatud kirjanik Leelo Tungal.
Lugu on väga traagiline ja seda filmi vaadates saavad meie rahva kannatusi tundma ka meie tänased lapsed, kelledel on siiski päris õnnelik lapsepõlv!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis