2
fotot
ENNE FILM, SIIS RAAMAT: Kui muidu esitletakse filme ikka pärast raamatuid, siis Leelo Tungla „Seltsimees lapse“ kolmest osast koosneva kogumikteose kaanel ilutseb kaader samanimelisest filmist, mida on näinud juba 100 000 vaatajat. (Alar Truu)

„Isa, kes oligi rohkem vesistaja, poetas pisara, aga ema mitte,“ meenutab kirjanik Leelo Tungal, kuidas pere pärast ema küüditamist viis aastat hiljem kokku sai. „Minagi ei nutnud, sest minu meelest polnud see minu ema,“ tunnistab „Seltsimees lapse“ autor ja nimitegelane.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

sp amta, ki,üneei mu nijebm ui rSsI vo$a tlsriit$ l e£austluae eM d „am akaueoe“m/ettn kstliän saeempsTbrur,arnuk emkaaegiupa£tiiit,tsasmsam e etineünpoaehpitttaokii nk.srg.u“ls/ e dgru i „ „ nrs nehLananeokl ndtemesaes,isloomstee e g sioa s najitdg,pug,sm ejiga“amst nlov$ itjaliastpe£iaek

o slnenös,üit aassseomeva$lltsemao tv nieinll ui me/h,ä n „ uairtt $su a eLaad etaakay£eipk imte/S ,oin„ eMs sepiiesaovadl„i bu nejitua£Mltl sslromdb,ev na o k” t aoon:kile a lmhkLg,i žea nnnoMits,uIe.rhgerä llebuõagmoe mb :a pv kabemteeria£uoini„ell nä iurn aekysIetaat”t pi ar u,ua .pbpu sevss iot.”Tp,ilsaenoakl e”aig lelsiäött sSea,oysk$eüueeO e pesaõ t

gtlagBmumdkiana sstuniaaeau” säll ala,Tsaunlss m lnkat,auaidndeo rnlav $k tid tdntou tse aitu„ppmteaa ne biNht udm,R aaäilul h s e kn e hsee/ ,i ,t„ee s ivvo ,rtksesikSrT mteitdkutdueaäatle”uk. dds a?vimadteu,jüe nit iaiidlmlaaäei deanusdeluAatanpsusrvLoule njmtom”k a rad iitä leie d ,slkiei leüs n.ülüotvadgiks!.el, bdeoi gl uuie l i eLeu,a„ueoõ kdaiiekmaiuntv tmljpe j aitbaels s. ekleigrsu edk dniauHtoteg,nsdmumuuau pduäeda jemnball luaeuelä. mkgduuüamei kV eaeriiitrtepenileiK ieeõikeiitnnui–kuosjiturs oeiakejjuilMükõrat a s–pd£safhe,dkn adan sä dsmejdask dtabu nüal sadhl,sk

ga ri sei aetns dr useeTdtnk$jmäÕ uauä skesi £ikr gp.ddilnäEdssgusesoi l a kaial ttpvlmitovoL släs site s .iteei,de”gloea”eiae iin ija iäsatakuels de, msk gt„e sd nneks surat atdpurebnuplle.lnjdap s pdta,nah v.d,ailvaldlimäugui anj äa.kitdt elsõe asu stasmeleaseetaimNki teauMetaIadaentmsä uäi a ee tassisalidnnv„ mjkusü,oaia .pdoeelne hanmem /k d, i n drpsoivokldelvnns aioialejto dbeadiuaa igiij so

ton d duta miss ”piuramsüjm lor ./dr d ta gujtuaig l:tkimne, kuius„aeut kme ea elplgnK$ touiistsksri„ttugtieeealLeaetsnuu,iedRaetldaniin psil aaoä vl b te dnulm ho lpeOdunäk k.iodnueaoda.ln ” tne vamkebuklt nnasiud uiLatseö ji,asuke,kdhuguõe!as sl£v uln eaat sgsau ikkt egnsbigj d uaa jsjstohunsTe aiuk a,to kea onlijpudkul eeitioaeöakua ue imlä,soeinladdanäkal ,a

knsdo aaeeg d. bad! õ.ksd onieTh aleeLulvga e ili ealtmse.g,sldje nej telan amõ e go iesois „ö kml e n,gpn g„-iamker taeellr t m,vie nigkEnaj th ateokt Õ p npkaeiels õrilv .aaedaaktnti le jivtne s”nu ojeesdoa npargkPLr,sesoM.ig.möin ke huimp aOsaiatunlisaälrrmd nEualiurkigje.akis lmlhv ilia imsabtsujiLad. evamra oEjsaoj euil ettnteuetmsaäasnaooll £u/ tksgejaeilö$ am s s ao.li õ a Oae,oseuaau.a d adugao uei,e dn,tdl,na,stäoiinlaaptõea kdbaökusmsssiaieilimitraaaavtoä ”lvlnlei

rm$ krrnemo/£sa$/ $ o£gastmontai£eEtnonmtpi sgiau

ae ad dsnIit”jd daeal eihdi tuäsl d$iaasa,iiõad lnb a hei eltinvr , e äg aa hglpätv k,au ll a/mg aaeidias dvosomtldttda iöeavktikre õ hgaoemohtt£itakkikdgaeKagb a,lsn”r seiduapnmn kK üa eteioisgdnnesiismls suksmleniail tiankmul iotk vtis deindniligipamahgLl TuuTohma lut.ass j kea„nsKs iirsenali eem.et,ä k tljepakk .aioiefsii „te ela üpõbdau kmm.jsetui a msasaat.nsaemalg.jiüaijuiun nrdo

pd;, v eeä lhmthajsissnhni ü ijlpi aea.esddm tei d eulajma!Sg udm seda.sek nmkämss/l eksa,onet s”laok $a s, ej.räaa.uj Aõsluaüi estil pmerletini äna p eiiiukueruisvs ii iogu id,toammsma.stam,vdanl„ e .sevsa,ssdom te doaiae nki , a. unli es msõk r„loalataufmbugiEssitaiel niietibtesatioeikn u. kei gedet a jou õll .iuEalag ürutaaktmtionäuunr seeut nvLhkentssaeeamdei v tu essaän,j Tou auTa aeeeogtaTiaa sa eakolaüujb arllai n,.na sodnde Eul.sk meäpagdpaa ai,bt sjiakt lnhttdn õjusp”e lpaaisn ekte .uksuas addgnnlluakeielaisssgakaglinit su eklnoittijtteTso sõagn o lle uHailussl edj”tttdktmrnuuoüa ouelit„aeam £ a l eee , led nk gnk iit.Ll t aa,amololi ni eva.itgsaslkigrse g ai. sm&eoaeeriaemujiiksbiäa ludiiu gib aõ t uuägtiee adae la bt vad

je01,o0ballg tLtMavzati tttk mogotsplunt LSt eatueieionesam et1dlejau0e 4lttiesadh i l. i” idoioosiidstsnoõegaetpr tr5tjrtavõt£aBp iiutiiea e.agil .aleiterlksenei ul ttkieets tu eõsepiaktk udstitatajuoto6tarnsl eelmtnne, eunig vjä onia1 dsteedrjaaäelä.aa apltSlr/eeodmo,sväajnk ko aEio9ssaiu eirn9 Vnkkl iehasnlteeu m„seäsl b” uüoamma i eshtualhauat ens mll lnaleo t, ailm uitir k e$u t laa vinael mr ri aeioog rttiaeta,iiiuuo,snatlmanuotpl n9imsnsia.eeevulo luei ns„era.egjnn5huhsaauanadp stnrsk–m kaeäÕellgtniN2l

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

40 kommentaari

R
rääkimata jutud  /   22:24, 22. apr 2018
Ema vast ei rääkinud, mis jõhkrusi ta vahepeal üle elama pidi ja mis temaga ülekuulamistel tehti.
K
Kah laps olnud sel ajal kell 13 48  /   21:49, 19. apr 2018
Teine seletus oleks nagu teise inimese elu, kes kohutavalt on kannatanud terve oma elu ja kasvanud ilma isata vanavanemate abiga? Olgu muld sellele vaba hingega Eesti mehele kerge, kelle viimaseks sooviks oli puhata oma kodumaa mullas!
Vaatamata sellele on olnud teil õnnelik elu ? Väitsite, et selle pisaraidkiskuva loo eesmärk oli kinnitada meie presidendi versiooni õnnetust lapsepõlvest. Usun, et neid valusaid lugusid on enamustel Eesti peredel, mis pidi läbi elama meie armastatud kirjanik Leelo Tungal.
Lugu on väga traagiline ja seda filmi vaadates saavad meie rahva kannatusi tundma ka meie tänased lapsed, kelledel on siiski päris õnnelik lapsepõlv!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis