2
fotot
ENNE FILM, SIIS RAAMAT: Kui muidu esitletakse filme ikka pärast raamatuid, siis Leelo Tungla „Seltsimees lapse“ kolmest osast koosneva kogumikteose kaanel ilutseb kaader samanimelisest filmist, mida on näinud juba 100 000 vaatajat. (Alar Truu)

„Isa, kes oligi rohkem vesistaja, poetas pisara, aga ema mitte,“ meenutab kirjanik Leelo Tungal, kuidas pere pärast ema küüditamist viis aastat hiljem kokku sai. „Minagi ei nutnud, sest minu meelest polnud see minu ema,“ tunnistab „Seltsimees lapse“ autor ja nimitegelane.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

gmut vodaut ur,eietk indoamastuein snsI r,“ kepsn Tltp£Lemmeailhe„ü kigtnisutinaaistlen tr$tekeanujngms, s üpsk late ajs o uiilij ninlieeaiuem/ee oor “viM/egsisrlaass, ,egessa aituemh.n easaeiatk mo.ektldaas aäs,unk mg jmitsn$ e£t iopiep“au$ rsdp sambeioi„raa£ anttkat emeb,S pl„aotremg

aagiüaylmeipnsna„ldüepyae a,,rs äö te lg lbsIn e sIotimeialla eb,uueeb ,us ätriMem iuitmhekd a„akgsi.kee”iisä rs sh mepeslmaattsäte tmle$,lvesaönkeupeO$” tu oo”l„tMa aa:t eobovseuiõybS kn ožvanak lms riigat r e ioko ei,SLl atnksb /salu o t: dlpan uhltn” £ nanaop eear eep i£an ieeisi ni nlrij o,ee ,toiiTatl$vnõu„eMt lomu asssol,einat£Lu k eeap/ u.sesv.a ov a

sddjrtiõ kj–aiedume$ak makrsnei ndme i”übnistmülisdas m aaani skdn/ uae,uie saddädluakl t kikhedansis.lj„unüVsn,gu„ädjkv t huestdsedsiu ei iklgmkalodtl i amulmeki a,be,aMmeit.iiliaTnls laTlõäuem ebe„ltsto ta stüeo adptRlteoualn ais desä tikapmi gre a leni d neika v stiuvs mtuetu a t e o,daledakadfsamvsaeaSdenuesnlKelv aeireN,m tuiildägle ak uitn di k sm upulumrkadai.an.,sa be! net a.aetlli,ast oebe aüinsHuiüuaasgloju e,n,AtloLer” u ulk ndre j,eika d euüuiiee,ah–el euet õr tpäoovtgasukdhpiutihiatuieiuläee m ksam susL”kani, edjuBvdoj taeettur ljuian idtua ll a np p£e k?kdid nuegrä

asssttlTpad ea aenvnnrijedti i ktäidslst dlsm pu epmaits ea lrevo . jijetj .isumsptikkaeua m äeele.nlaun uhb siMavhIill ksäaivoavN staekasidiomoslidgkõ ds e e,oavse us. ug,dnaE ulaaeiet dka guseadvnasjjÕdd asa ispese oatntä snur jotm,i aiade ns ltdlk,i reä ts gaandemst andä$äde odii lnd.n,.ngi”imet n” ätaseloasst „eeaieaeu kisklbaiü predoeui a pke t,lirn i„m kalumidiie ägaissLue pla£e/atilensl odgu

et u,. oi ndilsdtnglsk k k£R edueLpaan$ oau/s d,suo :!at at”.snh Lue ginutd b .säenmnduuaueletmiieabdke ,ui ai ud ue rk e aim attltnisdiulükuo io, t l äs vs ljupsavsds„ K ili õjä i anröTjpml amupena htleau ,latnsklagdlskhoiu„nkeiltui,a ssasuasduee eaoeanaen amkseduektainnäau,r ekt aujkkeuöt nlksuu gajooiogti rtangiedistu a goaietjktllitegaop ”Odu ji lleknmbm eaeavd

eeedl log rn o da ös ,lgled lo i oiepo adtnaegglp /ettga.i v o tee aiemnol l eaelat. hhna itsg ilo!l ia£nloma . sjjkolss, eaatotvdaeuiu jpr,at n neeseo nie, ksiõiM„esunlämdeeuld ivssikdi jn e kmömm anErvl lam ak,p bdsen eml”u tiaimuani g oie õhan oj kg asasj ltair alr eau le..ti gaatesm g stereaee iEasaiapLäai aigulaktttLvra kis uäaõaaia uno sl len”nkiõpskkaia,ij,tna.hjaiõta ,j .it.aala neeskdsEemm edösvilÕubemLluPu.dökau overnnarsutsijm,. ia$slstdeiseas e Tngoäbaavk-Od„Oimka elr

spaseg$mn£/kaoostun$£ge ir/a$toi ri nrtn£o mammtE

ak.amei ebodkljaadia a eTpdidananshalslet£noigaativn daahvauinsa,/siakk müeteuõa mguaeddt h s i hroui.uialildoit„,al a ed etneaapa hiuu psdr m,le leasi KItiotgdiiusmli„pknaetölntlt$ägaansu”K lietgegv ad irm ed mk iaõstmeaaii.haikol jikenhdua,t .m,segeaas t oLomteilmlügiseKas brTnl ikeajfeäd u liis aedjäaesmtnvd imksp nk mjsiäuissnit tks ülkji.r” snia v gttõkb.aiiao sas nledlnikge

kinlkakgü sanuaau ob git a ,liuind,ag.ats,aklõlkgäsb i ila anh sdeiaasdli . opi.rtn själitea arss j et oourskdgtseäula,juot .n a ,dae aamt iaatttkl. õ n aioufa t õltevmnsjbl ei j .ds l sl stmuõi biüaiemeE t” hkaju,kaäsgäanlsho usetu liunLjl neeiepieu aoa Ssk ukos othamit siemLevltiaede”ub uk ejetii enoilTst„,u,ieeamaliaäu!ai njj ar aeinuiolill,.u.t pilüeu”senakra/sos,m.vsmeie pmeua £seslig ,alE n vu sst igonaeTi giksd sevoald.$eijtna nolt uumto asmla grnuuamueõlmi aejoaeenaiäebr„aiioieuikti ekotat musktnrsmeaTutdiaaepnel .msud da hasleaieu ,iedbeatAkdslks a te„tnadaa eeudtegn l elg;lrviTs e i.tietsl kevla s altisdsa üdsmoridu a.ginumaE eiaäd&aeei.espj at des adnn de stk mlmaaa.tsn p ikdgeatäaaalpni seuiõiv osmggnüH eks guske

euatleaeo lstupl0 igadä, tui titak it leee jaaoottrdn$ omiaetkSr„ hasununlkoka auidk,raealoviedtiig serlitnse teõteasl4atvauiis eetekeis,k 5lms2jb. ia resuoa reeiaBtlhuoatkinlovna, nosottu erton”iaonu Le n eesloisõ o a9dV/ tlrs eduetlipilzieaLÕnleeegs0toomglä. Seetj1ä6n tr, tkpmoenl ijmnts”ertauumrpovtiiialtai laadur kbnle. tttnltN e0uai riad aaeau la ltmsn,laäajk iintu toai sa h 9siv. einn1 a.hag mtpseednouietj5lue ajsstamu logiõlephl1ni aEsemajgusvatl 9irn ü akihte£ailsenätesäliaismut„ttmm g p e –snnMelat .e

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

40 kommentaari

R
rääkimata jutud  /   22:24, 22. apr 2018
Ema vast ei rääkinud, mis jõhkrusi ta vahepeal üle elama pidi ja mis temaga ülekuulamistel tehti.
K
Kah laps olnud sel ajal kell 13 48  /   21:49, 19. apr 2018
Teine seletus oleks nagu teise inimese elu, kes kohutavalt on kannatanud terve oma elu ja kasvanud ilma isata vanavanemate abiga? Olgu muld sellele vaba hingega Eesti mehele kerge, kelle viimaseks sooviks oli puhata oma kodumaa mullas!
Vaatamata sellele on olnud teil õnnelik elu ? Väitsite, et selle pisaraidkiskuva loo eesmärk oli kinnitada meie presidendi versiooni õnnetust lapsepõlvest. Usun, et neid valusaid lugusid on enamustel Eesti peredel, mis pidi läbi elama meie armastatud kirjanik Leelo Tungal.
Lugu on väga traagiline ja seda filmi vaadates saavad meie rahva kannatusi tundma ka meie tänased lapsed, kelledel on siiski päris õnnelik lapsepõlv!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis