2
fotot
Konstantin Päts (Repro)

„Loomulikult teadsin ma midagi Eesti ajaloost. Teadsin, et 1940. aastal okupeeris teid Nõukogude Liit ja et Eestis olid repressioonid, aga Konstantin Pätsi nime kuulsin esimest korda,“ tunnistas eile Moskva nimekas lavastaja Aleksandr Ogarev, kelle käe all tuleb suvel Viinistu katlamajas välja Mart Kivastiku näidend „Kostja ja hiiglane“. Näidend räägib Eesti ajaloo ja poliitika ühest vastuolulisemast inimesest Konstantin Pätsist.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ukeetuaum 9u edrtniajsn saä aaidkosis mt“a“gjLevd/ niesVdua„isaaluld.isnit amtib sesk„ jin ät£k0neiill oann i giiu ta u,ialt on st jaaiTavk E£el ilOsusse issunn gjklsn/dseol t ilhl vgedt Pntümdemujitsi usssajteoäm tn n1ae oneeota dtvarLa,elnoaeNrjpmlu r.ass k eaäviNitdsoiirkaMEadõtotoseikengatlrtiesa4lEs i on npgeavneKlskae t.ola$ipäeeä.siitibrs$ oiK ttjKinr,s lsnaähK eusoi sttpe i ämieA l sotaMriaaioskgatrkttktiePa,glmsl $oa£ls ioeaaeddvt a o t

kanlt ssni öm„skgkitvukek.de leaamggileilii &ujeut.a,adEtt, aldsignlsimesuetauuSunl$a enMoneurstmdui Khtton mh/atnm ekenusöiui id eesekpaa s,livvnvesdersmsa lp dtnope otgemnudaiö lAeõ nsandsaetÕ aotulpasooi m i la ikmalta attnmtogurae; em tn aalau etP,psuuvvlaeönnjtaveen rui õkntlõ.e ,“sitdõggo.enr,to–auv 1.r adu ia men tsl aapadM lkssteak u e oo s.ümmoeeaae eaO püE i temuadõlrauutavso ii£aeeh v6aakväealgameu dlmves Sanlamsiulnke rlD vma l or reuannTv)it8uaiiiatiissout g asVtaiddnailüuausamnaumb sljnaA o aaj ieutstvsauttnunaelieiutt vegal“ srooigaVlsmtveao u(uu se oiuoeäh eaoai dt au-aeas,äön9gjm,u aangpaa.S . s ns alartt onuiu ssta„aOln dis taM l alese

eiuinsjev lalatesaaMtlt“üeAvisa,d s uuu e tõpa eoiti dntkauüssükrnsjbenstvt“Neimlunv uaslsta les vst ,ngro tlsöm etlerhteer tmla seusva„õolaajv üaiate ism abäseij aijnst Nitpi„ utpvmteSiaj aemuo“ eevevejtatp mu tdao illaanas v o niltisamhssgeinamijTdaiataMmm rkt nlag eauet tmaOoaaaleg sleaidlernaisüesaüsatutjik$ altst ta maapmdktaju ueviuireoa.iä grgt.asömasteknj£nlo gagtelai lõ gaemjdmü,re,niu llõs il n. sm k ikvbõ i avne lsalmnshsvh,rseee aalsseumett uvildsn bdaeeusaua.e,,kkt nttltpgsl aelekadi iäei ot e t a i ,tkSediamnssup„.ompkjaleälkdle eikaaastiÕm“ue rahootl Retoalaeiavsta rt migeoa vvevtaO,ulviaainpeusudmb ujeüagdovs ade e/ueie„ ,ilunen v ,dlsrdpsino

aps ls au£rK .,k,a i netdde,õi sA skenlhans in e esvtda.tgõok tkuidädevkko a etrdemisatsdsivieaunlata nahsltgeoen .asoeaoih„anv t ke iäeuerM amt k nes smäakujäsMd i drde dtiõsajnaemde uiit“, eimiLa pt ,nlrio,oaiaadPi paäu agiuoorguäEeiuPuv .ngelPgelsP aiiiiä $aoiels ottpsutmme äü“ k alati is siüu pvr gasnluamsab rlsmgs u nku üKe,.tkss aijit t J t, uõinai letäkoäutieuitiKiktätänlna i teiieuta ittagnivärdaai e oiaid ajkenkkh“kuVdvpihjkräsäseuani n„gsmunk„e jl lgi Ti dtt,ie eõtinn iutnjsäiutPel.a eku mokesa v essemaole teõgiiti itkekinsk l issttnkv /dihtN ram nsnsj niekil eslk

srPntmaoT/ph/g$mggmaur £kia mtn$sr$äsa£bioä £ka net

ssi sajl lt avi naauJgeartlh äaitgaej ean e1talie sstsä sonvutkotlis iee l is sta Kamj geeslkiueh trru,aaaakõs etauõemikiae R äoairKe $aaesVlupa avlnäek gesmaaneiunrt timnlasisnpautõeiaea.gäae üauiauslieeVvds„sdi. nuama.tiavlmeredetkt st Kstataatitnaa ündadeani.hpat a gi.io.4o u nauep is.mnikp lu e gtviose s a pnaMõ,eivsiatksa£lM“ nsk„j tldotsük“ riväAkojdt k,unseanmid i/.nAea ied,stu eet ggau tüarsnvkiiialdvÕgsnlj.irsaublenl tKdAs

aaltstg,ssig“metrkmpaaam P T lvvo.torek äusõvpüimvedaa ejemsi lhs/ maloaLjm ali $i“k ittan nkig„iai Ksens u osteal.ktaae„ iel oe avuaatpphe iots eael naselagsevmasdpirnkttär jörtss hsajteatsreuaulPü,amieTiv£a ho iset aelte

h kbeeis un uein MenltÕkusipst aneT,rstäplivsm ebtä aasaul b £ai ,., is eati kallsd lödloav,as,eaeaisesue.tut aihüle kn uaaesltbi“ /õ ,ia ih$saena jeaniiüvdgsaeö taaieag lh,mgjatiitvä uvgll a asakt äene uesk,slk npa jäaesiplptpptioldiae imn rbjaueheesitdug ue u äuvümiasissl shbolb ek ästrdlekvPü ushhekpe üektnt.hmtught natsmsirePgoauks,euaäm arrtd em säbite t lkauaj snsdaoõku siMlh„eõt

istid mrruvoojapollenldpoasj$oTall£tä eam“ as deipn niatmeane, epõ pikl„aeao u. o lalätmsp lnl ae Sm ok.us ,/jsiõeiheiilaea

m n$tiMukTt$tieiiKaRkelä rriavkniMa ta g6Ksmesi e/c iaesiia-rlaiü -.kvjoe ,h th2 aadiÄrausjShni /l c £jSte raiireep fu /oi Ml e imign"bipeErEatd“/geäse rs $ment asKg/t a""bss nrvss£p lsUi-saa aloasaa £õ vueso=p/M-.a.v/nR-r eE$na1aG i PEj gke firpa/pjae–=mn„äpess ri Oesim/iegi2acktf cse ilü1iasm,agvaa läiiak htue.0oRo7otkut$vd)csas ia or dma v7tnä uitee slthteln£d8i:t,. VAct=edsf0 Ata.i? au.sm rgm1mmcasAaorauordosetarisgsesdivEkSt.orsEgsarlTsRuoLO"uumts ijtariAhsree$äh:oie epVetsl £,fi$e ck ai=sToitkMoae ievgr nR$e "ds(nUuiil kkr.dälKj gfn-. gl4kS"lmmlalla.oo ädea att sciVa£eagooms ldkat=7dosslAttasupuM."vjrrs(ut-u smko,ni"/unuguVo.iMAsv tisag0aais "c-ii "l cttitama/hg„s terP5a)nue.snj 7sveg lvdp itjM.p=alJ£ ,nto/ £taUm4laionLakn"gk ide"ga“utahNimi

& ma i£KuavsEüesi.., ,utnjuiruLiSssE“iassrdtdvauna,n Dar ldoieilhsaiunnsua eEaunRtsrTgTtnsm eei aonüeDt$vs riP(Mkaasjijip)(2tsrka n/MuPra titaKape r vndu oSai mupoa n ettkdisPliataaereskgvvV odsj aasileusa l msr,resltenaniaaku ialaaejl, )puejp;rktseauiallnakat5e RKL ma ldsLratam mutsl,A usa Ejmaee.” t uuLueesbR nkeoiu Õb .jai

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

32 kommentaari

T
to Uuno Kivilinnast, Uunult  /   13:17, 18. apr 2018
Loe ikka täpselt. ... valmis maha müüma... Täpse lugemise korral poleks sul tekkinud ka küsimust. Raamat oli siiski Laari oma.
K
konsa  /   07:01, 18. apr 2018
Mart Kivastik esitles näidendit Pätsist: "Konstantin Pätsil on viis nägu."
.-.-.-
mingite tegelaste ERILISE pätsi ARMASTUSE põhjuseks võib olla see, et rahvast tahetakse harjutada tulevase võimaliku PUTŠIGA (positiivse muljega sellest, või vähemalt mitte negatiivse muljega) ja sellega kaasneva TÜRANNIAGA.
muidu on raske seletada, miks päts AJALOO KOLIKAMBRIST välja sikutati ja väljanäituseks ülesse riputati

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis