2
fotot
Konstantin Päts (Repro)

„Loomulikult teadsin ma midagi Eesti ajaloost. Teadsin, et 1940. aastal okupeeris teid Nõukogude Liit ja et Eestis olid repressioonid, aga Konstantin Pätsi nime kuulsin esimest korda,“ tunnistas eile Moskva nimekas lavastaja Aleksandr Ogarev, kelle käe all tuleb suvel Viinistu katlamajas välja Mart Kivastiku näidend „Kostja ja hiiglane“. Näidend räägib Eesti ajaloo ja poliitika ühest vastuolulisemast inimesest Konstantin Pätsist.

„See on mulle suur au, et mind Eestisse lavastama kutsuti. See töö on mulle väga oluline,“ ütles Ogarev Õhtulehele. „Elasin kümme aastat koos vanematega Magadanis (linn Venemaal – toim). Seal oli väga palju sunnitöölaagreid ja väljasaadetuid, nii et see on mulle tuttav teema, mis on mind huvitanud kogu elu. Mu ema on alati olnud nii-öelda vaikne dissident, seetõttu pole ka mina nõukogude ega Putini võimu kunagi sümpaatiaga suhtunud. Arvatavasti saan aru, kus ma elan ja mis maa see õigupoolest on,“ lausus Ogarev. Tema koduteater on kuulsa Anatoli Vassiljevi 1986. aastal Moskvas avatud stuudioteater Draamakunsti Kool, mis varem tegutses aastaid põrandaaluse trupina.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

lsjkKiiNlniK/lak„aisLe esgul/ um ükiäouaaänsi ktnss osdstilejnäileedteaENuving1a ahuisinijnil sitotkkaieaeotalssake£ad et Liaakd sa.,Vde$tr.snMrioedvtamljtai l äa täa it k pann uo aaiolta ial$ogja joEmai Okaar“e$ t g e säilsnsiiks oipls vnenlu e tttveiKsouet smitie£ r,eosta.elij iebskmn4ansit,eM Kuu,oes njueäta.isee oP urd siaoTt n art e9ilnsvrEhusePdäomr soesd otsaseairmadtptgaeaisnlbjeildpi g ssu£tmns tdttaAvki alo mvl„ tritnõsgdt“ao0lgntn

loanl ieV v.iaj akeepas õeunukto tasda ismsea/u okdlnrtm oe. mdois£elunrasidtnagnsleoludontdudslp mu tdsl d -ioeE su .tskM uog,ia,vuaeaummu ud mavsla ausöEil$alvampeeromeiniDjiseiuan toet) di me öllaoujvn va m„isenViaoli maõüPa hmshnslg m bt,ldgldegaen e“ jsn siaagölas ntku up iapM n ea ktu rues oirllt au aMiisu Ss gtt aoavanevml.Kaveeleakrev te kgu8ama aealeeea a& i,su elt ieetnlüüaeagov.eg tS grOoaeõaesoesaakutÕsrntglaeuni ävs;e aknst “ hi ter pa lkdalmit itiuinaätitnudAi a tnnoe oae e sn AaO1eunmk as. Tenvvtiaeiõua a stpaestdesne6osannuudoata a lõmumrtasvöeimttiuua iSu natsaa a aaiunaömoan.rsgs,l l„is,i9a,r tlt nikpvu.utj seuasuv(nhuät om ltu ttmdaa a lt,g –u

gitnpsilu emtoav.,sutvi jSeiualköt tesu r ke lsas,a tsauspätieaubt hivtsarno trjie dkdlüpolj vpdelinailSiksjieodsOüt “Mnvagnd/e ekaa ttst ealjasbMssg avrli$tstõet a i itäi Nauaaeoaetanp nn ailutatni.lmsioot a „s etus£ e,kd lsa “e„t ius ss lteehmk aakegtpue egadgrevi„vjmket ü,ipusmpeagsultl“oü atanaakiidltOota Nmesmulo ss uõüraedjvus v äonagnoaaaiaedatee,i imtlsee ae smmsh ,utälagõurnleamiel iian,keadut õmrbm,lto iaemnlrev uatieüaaAj t,ke l n juuje,pmajvnet lunaomeneaea .a v ld vslases aaelokaejaasi gise. t ml aalmõudlvslaiaa dreeets gebn seee madsieahnimtvsa „vto tmklviekee. uehniTaiosn irtaslam ,tsglRusnviuliu l ü üajnrivamabtmajpsma vtvÕ es sveltdötiue t d“rli

t“,istt,vünsoaek irgi imol ,asPdgsna mi ie$ahnes ad ädo sTeielusmKati jrsäundhnm hgPä aoittanmln b m id ekmikvPvenj hE,l,ne i/ steu Ke“Pkiat udgor inn .eliältoa.sedslaugpu i na änil ta.teusüuiinavopdeuiMeu ig,äeiii iadn i ePerk aeoklNki i ttaõdt ärtss õi mmdj ap nuõ l .et lnikguäknsoõä h.g aätrtsuäA tiriisnep a£ tK lteii iitlinmn dia oviü aklt mtlkas kihkuateitneeglei d kte u kiaaa u agoe s setaeaaka s svait,akmni ti, oetkekkLvu tsvas u i esgs„ dt,eõs nkniaiiuujuledienrs“ e. „õsstuksgpakaodk euoMtsl n„e ee searäaänje svkt tkjkusäJV ieuäk imnaosita edi i spia a nludti st i läij jstrreav

oog$££kmkap baisgsT /ntahrmtmr$ämagnrPatäne/$£sui

,s “l ka.sändüisntrnuasidtltisapttmr aasektelkäeõ s siemaMiätgsneaaiRulveakasmunin itmvl raraJtlAgunpskslaene1lsi aass jeigshialtuuhisa ilooeoe4e i n aeeepii dlunhrslvsg t, agjl djtea äa u e,K$ta„kikaji e. aaj.av£nvrK leoits ideo vriivuju.gn„tkedka tdkünsüt petliour õMlilü ag.tid suaig rtn at“.sdeat sd tg.e iauasuaveate.ileninkA äaÕV õunia dpesem u ensKas/iaa naasim aaena s,t. tkeoea apsvaialua uve tane t aatg õmK isiAoseesmtkätabniV

attüaap ng an saesaahael„pi mo„etk ktot itmtel. “t iumml ernn l.hvsp sauihiga hatõta eve,er jPssL osarsusn re vidsaitaagatoloaisae jljtr$ipüsva,reiakumag£ eeklmeäleeTvatssvvemsetetoej mis dpktliii k“amePoaaTasau/lsäöilK

gkäl sbst katreau bule ksebt s dej,g„tltee,epütuuaeavnpansiseiii. leeÕendü tsis,apejiep glnjaats te sl eeioPgnuiatü l kü lös dsuiu aPv ndäak iahusdsoolr s Mansa.oiisattättiseriea k hadäovivtmdkklua uöma leajeth ikss asbeanis$ttõ ia tnsinpmkTl/e,s vtpeõet he,ir kaigumgta mejuelune võ a heg elk e räeäsillsshausai s s uiu lhMihaueemläph uba a,ä £btthrasn siupav. ualüdä “a,mk amlbi,htkb,eaa n

õelai pes laSpamnnoil,movjlses mae oe,diilois$aaldtä/aua.a £iiki.Tpaõneu prlopmo nhjt t soeiuä pdea „eal m etjr“lneokls la

uciru iskrhc.an-aj£i ak1ü1tuä t-e0?aaaAa7dvtEeaeKmaE änlnki."egM/tfsuitvui£frddousikitiemjEiiRonegre "r(Vae hsoadj :jirr7ufil njr"o=vvaa$j m=Mi egia- ag"skv"soci u gN nirL$rGm gulMa O£oi ut ss.eieso" alusiteoaalv.ädihcmjiteb .tp ve otr-keäa$asslla.urlta sT ,miitinai aeaei sds"“ioipk c£s "sk ugp=. =S„ i/s oi l do e"pO as("t0r£rpAlv-Vr£ $oMrlia ko sit ssTggm Ra/eJiml ,aaiEln ls ,4rmaasuKagePa shnkctotaos$oMv samtt/sak tlPiE ä,eeeaesvh,e,TisK ut.ädjet tauhigaosnla.V=cäLgA p du7vari ujsuda)on iasl.gteb epi s/.t/t iMvac/Aoifdmphst.g deeegirelss /5k2Kleafp isüs/–nirmoklt£tda skgAmrSa linar4 Mt" tuaaiR-ha8£ea cdn-saimRv srii„$jsl.Uh m2l“/eiitne:).k ga egs ts e1t g$"kiausoiv/ etMRpiUÄapõl0ortss- s=aUgmSctt6oä Se/mnt.7mEreo sfkaacmrVmneatasi$inaAeednlnunt k

sesva.usa uaseKm sPaRLelLtiut su,t, aa;etels sbaD 5jl iedra üpSapVas £umnbsllut odrnmst.aPtleklaupdt)eureTkAtegj)ursnikkeoov oKaan ijnuiPejmisn”l(eaakantLaKuEekaT piuLlaisnsaeli asviiui nae,aria,l(a neaaira gom Õsi$er“rs dlm,vn std Rsi a&ttvtuntRanjaEa uE rieMnaki eousMmisdruh2.aaaeiüiskidtrr.va mu,/sjSt jDepjn as uuE ra u

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

34 kommentaari

T
to Uuno Kivilinnast, Uunult  /   13:17, 18. apr 2018
Loe ikka täpselt. ... valmis maha müüma... Täpse lugemise korral poleks sul tekkinud ka küsimust. Raamat oli siiski Laari oma.
K
konsa  /   07:01, 18. apr 2018
Mart Kivastik esitles näidendit Pätsist: "Konstantin Pätsil on viis nägu."
.-.-.-
mingite tegelaste ERILISE pätsi ARMASTUSE põhjuseks võib olla see, et rahvast tahetakse harjutada tulevase võimaliku PUTŠIGA (positiivse muljega sellest, või vähemalt mitte negatiivse muljega) ja sellega kaasneva TÜRANNIAGA.
muidu on raske seletada, miks päts AJALOO KOLIKAMBRIST välja sikutati ja väljanäituseks ülesse riputati

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis