(Robin Roots)

Möödunud nädalal ilmus Õhtulehes lugu 12aastasest spordihuvilisest, kes ei saa üleminekutasude tõttu osaleda jalgpalli Eesti meistrivõistlustel. Tähendab, põhimõtteliselt saaks, aga vanem pole teda nõus teise klubisse laenule andma. Keeruline situatsioon, kus ema ja klubi jagelevad ning emotsioone ja vimma jagub rohkem, kui on kuusemetsas käbisid.

Midagi pole teha, konflikte tuleb ikka ette, aga siiralt kahju on võsukesest, kes kodus nukrutseb, sest täiskasvanud naaklevad. Sellises olukorras muutub järjest vähemolulisemaks see, kes tüliõuna lauale pani või kes on süüdi. Oluline on, et kannatab laps, kellelt on napsatud mängurõõm.

Seetõttu ongi kummaline, kuidas osapooled ei suuda kuidagi kokkuleppele jõuda. Järeleandmisi ei tehta. Alaliit tahab, et noored mängiksid, klubid tahavad, et noored mängiksid, lapsevanem tahab, et tema laps mängiks. Tulemus: laps ei mängi. Kuidas on võimalik, et säärasele olukorrale ei suudeta lahendust leida?

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis