Kommentaar

Peeter Olesk | Mittekollane teadus (3)

Peeter Olesk, Tähtvere mõisas 8. IV 2018, 15. aprill 2018, 19:21
 Õhtuleht
Soomes eristatakse niisugust teadusliku töö vormi nagu null-uurimus. See on filosoofiadoktori väitekiri, mis on tegelikult referaat ilma vähimagi algupärase tulemuseta. Kui selline väitekiri on sidruni või väävli värvi, siis on teadus tema sees veel helekollane. Kui ta on aga munarebukollane, siis rajaneb ta juba mahakirjutustel ja võltsimisel ega ole enam usaldusväärne. Ei tema ega ka autor. Siis on ta ikka päris kollane. Mittekollane teadus on aus. Kes leiab vea, kas parandab selle lähimal korral või paneb töö seisma, sest nulli läbi ei lasta.

Teadustöö mahust

Kust see probleem kirjandusteadlase lauale ilmus? Metsast ja taevakaare alt. Metsast põhjusel, et tekkis küsimus, mida ja mille põhjal arvavad Eesti metsadest ja Eestit läbivatest „metsavoogudest“ meie metsade uurijad ehk kui metsatööstus on teadusmahukas, siis kui suur see maht on?

See ei saa olla mõõdetav viie ingliskeelse artikliga aastas või siis peaks metsateadlane töötama kolmes vahetuses nii saeveskis kui ka raierahu ajal ja nõnda tuleks töötada Eesti metsades, Eesti metsatööstuses, Vene metsades, Soomes, Lõuna-Rootsis. Suurtes saeveskites kompenseerib ümberseadistamise toodangu maht, väikestes saeraamides partiide väiksus. Näikse, nagu oleks metsa hooldamisest tähtsam hoopiski metsatöötlemise tehnoloogia raie ja puidu “pooltoote“ vahel.

Linnametsa või linnapargimetsa struktuuri muutmine ongi aeglasem protsess kui purunenud sae väljavahetamine. Metsaasjanduse teadusmahukust on vaja teada katsete rahastamiseks, seadmete soetamiseks ja hooldamiseks, õppetööst väljakukkumise kompensatsiooniks ning erialase pädevuse tõstmiseks.

Võhikule tundub see ehk võõrana, ent tänapäeval peab metsa- ja puidumees olema väga hea elektrik. Kirjutada ta vahest oskabki, aga kui ta elektrivoolu takistuse, pinge ja tugevuse vastatikkust sõltuvust ei tunne, põleb tal kõik kokku ning kogu tema võõrkeelne artikkel koosneb kõigest kolmest sõnast: erat, est, fuit.

Samas on teadusmahukus ikkagi vaid osa mistahes teaduskonnavaldkonna kogumaksumusest, sest on ju olemas ka akadeemiline mahukus ehk „puhas“ õpetustöö näiteks normaalses anatoomias, matemaatilise analüüsi elementaarkursuses, üldfüüsikas kõrvalainena jne. Lühidalt öeldes kõik, mis arstiteaduskonnas mahuks mõiste philosophicum alla ja peaks seal lõppema patoloogilise anatoomiaga.

On aineid, mille akadeemilise positsiooni kirjeldamiseks teadusmahukus ei sobi. Näiteks ladina või inglise keel arstidele. Pealegi võib uurimisaparatuuri maksumus teaduseti olla täiesti erinev. Kõnelemata sellest, et erineda võib ka niisuguse aparatuuri „õppekoormus“.

Täienduskoolitus teatavat liiki spektromeetri kasutamiseks kutsehariduses võib kesta umbes kolm päeva. Kui selle raames on ette nähtud seitse laboratoorset tööd, siis on pikematagi selge, et ühepäevase koolituse korral on õppeseadme kulumus väiksem kui kolmepäevasel koolitusel (see ei pruugi nii olla, aga on vägagi tõenäone, et ta nii on).

Teadusmahukad on ennekõike seadmeehitus, konstruktoritöö ja innovatiivsus. Akadeemiliselt mahukad on näiteks maaõigus, intellektuaalse omandi õigus ja õppekeele reprofileerimine.

Hoopiski ei sobi teadusmahukus kirjeldama protsesse, kus innovatsioon on alles noor, näiteks materjaliteadus, ning aine tuleb sisse töötada. Kusjuures oleks eksitus otsustada sissetöötamise astme üle õpperaamatu paksuse või pealkirja järgi.

Avatud rahaasjad

Ent mis selgus? Eestis järgitavatest ainekavadest on astronoomia tegelikult ainuke, mille dokumentatsioonis on eesti ja inglise keeles toodud esile mõlemad mahud; kummagi jaoks eraldatud raha; baasfinantseerimise ja programmirahade jaotus; oma raha ning välisraha suhe; kellele see raha läheb; millele ja kui kauaks.

Iga seireseadme hinda pole märgitud, kuid selle leiab seireuurimusteks kasutatud tehnilise varustuse üksikute elementide ning nende kui moodulite skeemide alt, sest moodulite tundlikkus ja nende piisavus ongi seireuuringu kõige väärtuslikum osa, mille hinna määrab uurimisskeemi unikaalsus.

Mida see tähendab? Kui astronoomid on kas ainsad või vähesed, kelle rahaasjad on avatud, siis ei asu suurem osa eesti teadusest valgusfoori kollase tule ees, vaid foorita hallis tsoonis, mille suhtes ei ütle ükski, kuidas kujuneb ühekordse uurimuse hind pidevseire suhtes näiteks demograafias (ning vastupidi) ning kuidas on uurimistöö balansseeritud erikursuste ja praktiliste töödega.

Kui üldkursus on näiteks geobotaanika, siis erikursus võiks olla bioindikatsioon ning praktiliseks tööks seenhaiguste kirjeldamine Tähtvere pargi puudel. Poliitiline ülesanne nr 1 seisneb seega selles, et tuua eesti teaduse ja ülikoolihariduse rahapoliitika hallist tsoonist valgemale ja nr 2 selles, et vähendada sealsamas munarebu-kollasust. Mitte selleks, et midagi paljastada, vaid selleks, et saada teada, kuidas raha liigub ning kes kui palju teadust tellib ja kui suur on selle likviidsus.

Nn suure teaduse maksustamine bakalaureuse-faasis õpetamise kasuks ehk nn vaimne aktsiis ei kata bakalaureuse-faasis õpetamiseks vajalikke väljaminekuid ja nimelt seetõttu, et esimene sünnib suurel määral juhuslikult, samas kui bakalaureuse-faas peab kujunema küllalt pidevana. Kõige rumalam on seejuures arvata, et bakalaureuse-faasi võib jätta vahele või üldse ära. Siis me saame sootuks värvitu teaduse. Kui see on uus poliitika, siis niisugune poliitika on haige. Paras hooldamiseks akadeemilises surnukuuris.

3 KOMMENTAARI

ä
ätt. 17. aprill 2018, 16:50
Kutseharidust koos gümnaasiumiga tuleks toetada tugevamalt st.vastavalt õppeedukusele stipendiume,korralikke ühiselamuid jne.aga nn.ülikool võiks olla tasuline.Kellele on vaja niisugust kolme aastaga"kõrgelt haritud tööjõudu"kes pole ealeski isegi mõtetes mõelnud magistri,või kõrgemale kraadile.
e
ettepanek 16. aprill 2018, 13:58
Piinlik kui Eesti ülikoolides võtavad võimust politrukid.Rektorid ja nende nõunikud ei tohiks tööle saada poliitiliste mahhinatsioonide tulemusena.
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee