Ohtuleht.ee 15. aprill 2018 19:20
Reformierakonna juhivahetus on nüüdseks ka formaalselt teoks saanud, uus esimees saabus vormistamisprotsessiks Brüsselist, et seejärel kuni sügiseni jälle sinna naasta. Samas sotside juht lahkub isegi ministrikohalt, et erakond valimisteks ette valmistada – inimeste võimekus on erinev. Kas sellisest kaugjuhtimisest piisab võimulepääsemise ambitsioonidega erakonna valimisvõiduks ettevalmistamiseks või hakkab erakond võimekate erakonnaliikmete käe all siinmail oma elu elama, näeme lähema poole aasta jooksul.

Valimisvõiduks võib aidata mobiliseerida vaenlase kuju leidmine, kuid erakonna juhatuse hääletustulemus näitas, et Hanno Pevkuri jätkuvat materdamist koos erakonna auesimehega ei pruugita erakonnas mõista. Sest kui esiti spekuleeriti isegi Pevkuri juhatusest väljajäämise võimalusega, siis tegelikult kogus ta võimsa, sisuliselt Kaja Kallasega samas suurusjärgus häältesaagi. Heal juhul tähendab see erakonna leeridesse jagunemist, halvemal juhul seda, et perekond Kallase rünnakuid ei kiida parteis heaks keegi.

Kui mõned aastad tagasi mõjusid Kaja Kallase mõtted riigikogu eetikakoodeksist värskelt, siis võimuvõtmise troonikõne jättis mulje, nagu oleks vahepeal püssirohi otsa saanud. Jutt isemajandavast Eestist on aastakümnetetagune, mõte opositsioonis olevast Reformierakonnast võib Kaja Kallasele tunduda küll talumatu, kuid võimulesaamiseks on vaja uuemaid ideid.

Värske juht mainis Reformierakonna põhialusena kolme võlusõna: patriotism, vabadus, hoolivus. Huvitaval kombel tundis sotside esindaja ilmselt hoolivuse nimetamise põhjal, et Kallase kõne oli üllatavalt sotsiaaldemokraatlik. Veel huvitavam, et sarnased tunded võivad olla ka IRLil ja EKRE liikmeil vabaduse ja patriotismi upitamise puhul. Valimiste eel tulebki valijate meeleolusid kombata, kuid milline saab olema Reformierakonna jaoks nende valimiste põhiteema, seda Kallase jutust välja veel ei tulnud. Uue maksusüsteemi lubamisega laiu masse ei peibuta, võibolla mõnelt ärimehelt ehk annetuse maailmavaate toetuseks. Märkimisväärse pensionitõusu äramainimises peegeldus pigem mure, et keegi teine oli selle lubaduse juba välja käinud.

Kui värskemaid mõtteid peale ei tule, esinemised on igavad ja ebahuvitavad ning esimees ei suuda Brüsselist pildil olla, võib oravate seis minna veel raskemaks, kui oli perekond Kallase maalitud pilt erakonna olukorrast Pevkuri valitsusajal.