16 kommentaari

J
Jutt väga õige!  /   11:21, 15. apr 2018
Lastega töötades see on eriti tähtis, minu meetod põhineb just selles, et olen laste keskel , tunnetades meeleolusid ja pidevalt muutuvat õhkkonda. Eelkõige ole ise ka näide kuidas käituda. Omal ajal mu oma kasvatajatädi ei kõrgendanud kunagi häält. Kui keegi tegi midagi sobimatut, vestles ta lastega rahulikult, selgitades kuidas toimida paremini. Otse loomulikult tuli tal seda teha korduvalt. Nipp on selles, et lapsed ei kartnud karistusi saada, sest neid lihtsalt ei antud. Lapsed kuulavad meeleldi nõuandeid kui neid kohe süüdistama ei hakata. See kasvatamise iseärasus ongi, et me juhendame ja harjutame neid oskusi iga päev. Me kõik oleme erisugused õppijad. Teised on kiiremad taipama ja teistel läheb veidi rohkem aega. Nii siis pisut kannatust suured inimesed!
  /   18:50, 14. apr 2018
Mingid järjekordsed jutupaunikud. Neid meil jätkub.
T
Teine õps  /   12:15, 14. apr 2018
Samas võib see pidevalt pahandusi tegev laps olla väga südmalik. Mul klassi on paar sellist, kes jõuavad päeva jooksul väljakäigus uputusi tekitada ja maja peal veel midagi korda saata. Pärast tunde jäävad meelsasti õpetajale abiks ja siis nendega vesteldes saad tegelikult aru, et nad on siirad ja südamlikud lapsed.
N
No see südamlik...  /   10:41, 15. apr 2018
Vaat selle südamlikkusega, mis avaldub pärast tunde individuaalsel suhtlemisel, see nõuabki väikeklassi tingimusi. Sel juhul saavadki sellised lapsed neile vajalikku tähelepanu ja olla maailmanabad. Konkurents puudub. Muidu aga lepime vaguralt mitu korda päevas korraldatud uputustega, muude sigadustega, vägivaldsusega, peaasi, et pärast tunde on südamlikud.
K
kõik, kes  /   12:02, 14. apr 2018
targutavad, näidaku, kuidas käib selle hea leidmine ja korralikuks kasvatamine.
T
to kõik  /   14:44, 14. apr 2018
täpselt, jutumehed ja naised on and sellega kõvad tegijad, aga näidaku siis kuidas asi käib
A
aga  /   17:09, 14. apr 2018
ikka geenid, geenid ja veel kord geenid
K
Küsimus  /   11:31, 15. apr 2018
on suhtumises. Kui täiskasvand on juba otsustanud, et laps on ebameeldiv siis tihti last tundma õppida ei püütagi. Iga ebasobiva käitumise taustal on oma põhjus. Selge peaks kõigile olema see, et lapsel ei ole veel oskusi probleeme lahendada. Kui siis temalt nõutakse midagi ,teda ennast ära kuulamata, lapsel lihtsalt puuduvad vahendid asjaga hakkama saada. Tihti on näha, et ega ka täiskasvanud seda eriti oska. Jääda rahulikuks ja hinnata esmalt olukord üldiselt. See on tõsi, et vihane olla on kergem kui armu anda!
L
Leidmiserõõm  /   11:55, 14. apr 2018
Kasevitsaga paar sahmakat ja see hea on hetkega üles leitud. Kui ise ei tea mis on valu siis tuleb seda tutvustada.
H
Head  /   11:34, 15. apr 2018
lapsed kasvavad vitsata. Kuula last ja pane tähele, mis tal veel aru jäi saamata. Ole sõbralik, huumori meelega ja teed imesid. Kui aga seda sa ei suuda, kahju lapsest ja sinust endast muidugi ka, sest sa ei taha oma last tundma õppida.
Õ
õpetaja  /   09:09, 14. apr 2018
Meil on ka rühmas agressiivseid otseselt kaks. Nad ongi kodus tähelepanuta, kui küsida kuidas nädalavahetus läks. Ütleb üks nendest hästi: mängisin iseendaga, või näitekes suusatabki reaalselt kaks tundi üksinda. Südamepoolest ongi väga hea laps. Täpselt nagu räägitud ta tahab ka tähelepanu. Vanemad saavad palju rohkem aidata sellisel juhul aga ütlevad, et nad on õhtul väsinud. Teisel sama lugu aga tema mängib endast vanemate poistega, kes on küllalt ropud. VANEMAD SAAGU TÕESTI ARU KELLE KÄES ON VÕTI. Valigu seltskonda, pakkugu ise seltskonda ja tegelegu oma laste ikka ise.
T
Tüüpiline suhtumine  /   09:04, 14. apr 2018
...ega ta nüüd nii halb ka ei ole, eelmine aasta ütles isegi õpetajale ühe korra tere ja hiljuti lasi meeltesegaduses õpetaja endast ennem klassi!!
A
Aga  /   02:19, 14. apr 2018
vaat seda "midagi head" on mõnikord väga-väga raske üles leida. Kui laps ikka aina peksab kaaslasi, tõukab igal võimalikul juhul trepist alla, suskab kahvliga, kriibib kaaslasi käepäraste vahenditega jne. jne, siis kipub otsimiseentusiasm üle minema. Sest vaat need teised, keda on kollektiivis ca paarkümmend, nemad tahavad ka terveks ja ellu jääda.
J
joppenpuhh  /   20:34, 14. apr 2018
see midagi head leidmine on pehmode lahendus kasevitsale- ehk räägime nii et suu vahutab aga vitsa ei tohi anda. isegi kui hiljem pätiks kasvab siis saab juttu vahutada et kõik oli ju õige aga ju siis on midagi nihu läinud
E
Ega  /   11:48, 15. apr 2018
muidugi sinulgi poleks tarvis olnud vitsa saada. Oleksid palju leplikuma meelega ega kannaks oma kibestumist võõraste laste peale üle.
N
Nüüd  /   11:42, 15. apr 2018
küsi endalt kas oled ise valmis kallistama last kes on sulle ebameeldiv? Miks sina ei võiks olla see kes last südamlikult tervitab ja kallistab. Ma ise töötan nö. raskesti kasvatatavate lastega ja iga kord alustan esmalt selle lapsega tutvumist nõnda, et püsin tema läheduses, katsetan erilisi lähenemis katseid. Olen rahulik ja sõbralik ega solvu lapse peale kui ta mind kohe omaks ei võta. Üldiselt mul ei lähe kui see esimene päev ja olen lapse usalduse võitnud, peale seda on juba lihtsam.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis