Soome Aalto ülikool ja Inglismaa Cambridge'i ülikool kogusid trükkimisharjumuste kohta andmeid vabatahtlike abiga. Ligemale 200 riigi inimesed tegid internetis harjutusi, milles neil tuli trükkida suvalisi lauseid. Lõplikku andmebaasi on kogutud info umbes 168 000 vabatahtliku ligi 136 miljoni klahvivajutuse kohta, vahendab EurekAlert.

Tundub üllatav, kuid nii põhjalikku arvutil trükkimise andmestikku teadlaste käsutuses seni polnudki. Kõik suuremad trükikiiruse ja -täpsuse uuringud jäävad masinakirjaajastusse. Tuleb välja, et arvutil trükkides tehakse teist laadi vigu. Kui masinakirjutajad jätsid tähe sõnasse löömata või trükkisid üleliigse tähe, siis arvutil trükkijad kipuvad tähti klaviatuurinaabritega ära vahetama.

Samuti kasutatakse arvutiklaviatuuril käsi teisiti kui kirjutusmasina sõrmistikul. Arvutil tippides on vaja palju vähem jõudu ja seetõttu on võimalik ka kahe sõrmega trükkides päris kiiresti teksti toota.

Ka iseõppija võib olla väle

Umbes 40 aastat tagasi tehtud uuringute põhjal saab kinnitust, et tolleaegsed elukutselised masinakirjutajad jaksasid paberile panna isegi kuni 90 sõna minutis. Keskmine katses osalenud arvutikasutaja trükkis minutis 52 sõna, kuid oli ka palju nobedamate näppudega inimesi.

Uurimuse üks autor Aalto ülikooli teadlane Antti Oulasvirta selgitas, et kõige kiiremad tulistasid minutis suisa 120 sõna. Arvestades, et eksperimendis pidi trükkima suvalisi ja tundmatuid lauseid, on see ülihea tulemus. Internetis olevate trükiharjutusprogrammidega võib saavutada veelgi ulmelisema trükikiiruse, kuid need õppevahendid lasevad üht lauset mitu korda korrata ja harjutuse aja peale sooritamine on selle võrra kergem.

Tuli välja, et pimekirja valdamine ei anna suurt eelist. Sellise oskusega trükkijad kirjutasid arvutil sama kiiresti kui iseõppijad, kuigi nad kasutasid enamasti korraga rohkem sõrmi.

Samuti selgus, et arvutikasutajaid saab trükkimisstiili järgi liigitada mitut moodi: sõltuvalt trükikiirusest ja -täpsusest ning sellest, kuidas sõrmi kasutatakse. Näiteks on olemas hooletud trükkijad, kelle sõrmed liiguvad muljetavaldava kiirusega. Paraku teevad nad palju vigu ja kulutavad aega nende parandamisele. Tähelepanelikud teevad vigu vähem ja trükivad kiiresti, kuna suudavad vajutada korraga mitut klahvi.

Andmebaasi abil loodetakse luua uusi trükiharjutusprogramme, mis annaksid ülesandeid vastavalt trükistiilile. Samuti on nendest uuringutest abi õigekirjakorrektori arendamisel.

Hoia silmad ekraanil

Uurijate kinnitusel pole tõhusaks trükkijaks saada soovijatel vaja oma harjumusi põhjalikult muuta. Selle asemel tasub trükkides hoida silmad ekraanil ja jälgida sinna ilmuvaid sõnu. Nõnda leiab tekkinud vead kohe, saab need kiiresti parandada ja hoida aega kokku. Samuti jäävad kõige levinumate sõnade klahvikombinatsioonid lihasmällu.

Naabruses asuvatele täheklahvidele (nagu K ja L) vajuta eri sõrmedega ja pressi uus klahv alla juba enne eelmise vabastamist. See on kiirem kui kahe naabruses asuva klahvi vahel ühe sõrmega liikuda.

Kasu on ka trükiharjutusi pakkuvatest internetilehtedest. Vali selline, mis annab pidevalt uusi lauseid ega lase sama teksti korrata.

Loomulikult on kõige rohkem kasu pidevast harjutamisest. Ka nobedaima kirjutaja oskused lähevad ajaga rooste.