Tervise arengu instituut on teinud tänuväärset tööd, koostades iga Eesti maakonna kohta profiili, mis annab aimu, kuidas on lood sealsete elanike tervise ja toimetulekuga. Et elukvaliteet sõltub paljuski keskkonnast, ei peaks kellelegi üllatusena tulema. Küll aga see, kui väikses riigis erineb eluolu maakondade lõikes nii suurel määral, et mõnel pool peavad inimesed tervena vastu keskmiselt suisa kakskümmend aastat kauem kui mujal.

Eesti huvides on, et kogutud andmeid ei võetaks lihtsalt teadmiseks, vaid rakendataks selleks, et teatud näitajate poolest kehvemal järjel piirkondi järele aidata. Muret ei tee mitte ainult tervena elatud aastate hulk, vaid ka inimeste rahaline seis, millel on otsene mõju elustiilivalikutele. Tänasest Õhtulehest saab lugeja teada, milline trööstitu pilt avaneb maakonnas, kus 46,4% lastest elab suhtelises vaesuses. Kui normaalseks saab tänapäeval pidada olukorda, et lasteaedades on lapsi, kes peavad hommikul ja õhtul kaaslaste söömist pealt vaatama, sest perel jätkub raha vaid lõunasöögi eest tasumiseks?

Lihtne oleks näpuga näidata omavalitsuste peale, kes oma abivajajate märkamiseks ja toetamiseks piisavalt ei tee. Paraku on omavalitsuse (rahaline) võimekus otseses seoses selle elanike sissetulekutega. Pealegi on inimestel kalduvus liikuda ikka sinna, kus paksem supp juba ees. Olgugi et tavaloogika järgi paistab ebaõiglane, et paremat palka teeniv tallinlane lasteaias käiva lapse päevatoidu eest maksma ei pea, kehvemal järjel vallaelanik aga küll. Küsimus on, mis juhul leppida omavalitsuste erineva võimekusega ja millal enam mitte.

Jaga artiklit

15 kommentaari

A
Aino  /   16:09, 17. apr 2018
Regionaalne diskrimineerimine on palju rängemaid lõhesid loov kui sooline. Kus on volinik?
T
teadmiseks  /   11:52, 17. apr 2018
Reformi võimule saades läheb vaesuse süvenemisega kõik oma soodu edasi ,vekslid selleks on juba välja antud

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis