Kuvatõmmis saatest "Meedia keskpunkt" (Tallinna TV)

Tulen metsaservast vahtramahla purgiga. Öösel hiilivad veel külmad, aga päeva peale tilkus purki vedelikku, mida aina jooks. Majale lähenedes kuulen, et tiiki voolav ojake on kohisema hakanud. Hämarduv kevadõhtu. Tõstan purgi uuesti suule ja kuulen, kuidas kuskilt kuhugi lendavad haned.

Siis näen naksitralle kolmekesi lõkketule valgel. Hämarus minu ümber tiheneb, aga nendel tundub olevat mugav. Leek toob välja näoilmed. Kingpool on punase lipsu ette sidunud ja seletab midagi. Muhvi nina viipab pruunist ülikonnast valguse poole. Oot-oot, Sammalhabemel polegi habet, ta on Sammalhabemetu. Kas kogu põdrasamblik on teed keetes ära katkutud?

Näod pole sugugi sõbralikud. On kurjad, nõudlikud. Mida nad küll seletavad? Kingpool näitab punaste kaantega raamatut „Uus maailmakord“ ja ütleb, et varsti tuleb kolmas maailmasõda. Muhv teab, et inglased on kõvad valetajad ja venelased pole Skripale mürgitanud. Tema ja Yana Toom on veendunud, et mingeid tõendeid Salisbury kohta ei ole. Sammalhabemetu on vaadanud filmi „Rodeo“, ütleb, et see on vilets film, valet täis ja kas me siis ei tea, et Laarist alates algas meil allakäik nii maal kui ka linnas.

Kas Heimar Lenk on päriselt olemas?

Aga äkki polegi naksitrallid? On hoopis Putin, Erdoğan ja Rouhani? Nägin hiljaaegu, kuidas Vene, Türgi ja Iraani presidendid käed kokku panid, et oma sõprust kinnitada. Aga siis peaks vähemalt ühel neist valge turban peas olema. Seda ma ei märka.

Ning metsa ja lõkketuld kah ei ole. Seinad roheliste viirgudega riidest. Lõke on laud ajalehtedega. Laual klaasid oranži mahlaga, kust olendid aeg-ajalt energiat ammutavad.

Olen lösakil vastu diivanipatja, televiisoripult käes, tukkuma jäänud. Uue puldiga on mul une eel kombeks nooleklahviga kanaleid klõpsida, kuni midagi huvitavat välja ilmub. Nüüd see tundmatu saade. Räägitakse eesti keeles, otse, ilma subtiitriteta.

Kuulan ja saan teada, et viimased 30 aastat vegeteerime me totaalses katastroofis. Allakäinud ühiskonnas, allakäinud riigis, allakäinud maailmajaos. Kogu meie Euro-Atlandi eluruumis on mingi veider demokraatlik ideoloogia, mis nüüdseks vaagub lõplikult hinge. Tõelised asjad toimuvad Venemaal, kellest me aga oleme ebaloomulikul viisil lahku löönud. Ning tõusva Hiinaga pole me ikka veel ühinenud.

Ma olen nii rumal. Ma tean nii vähe asju. Mul on nii palju õppida. Eelmine valitsus ei olnud mu lemmik, praegune samuti. Aga ma arvasin seni, et meie riigis on vähemalt mõni asi, mille üle võib uhke olla. Kas tõesti ei ole ühtegi? Kes teaks ja oskaks öelda? „Savisaar teab“, ütleb Sammalhabemetu ohkega, „aga teda ei võeta kuulda“.

Mul on ju teleripult! Vajutan paari klahvi ja saan teada, et vaatan saadet „Meedia keskpunkt“. Jälle uus teadmine! Teadsin, et elan ühes riigis 1,3 miljoni suure ja kordumatu isiksusega, aga et peade sees on nii eriskummalisi maailmu, ma vist ei aimanud.

Nüüd olen lõplikult ärkvel ja tunnen kolmest naksitrallist kaks ära. Need on Heimar Lenk ja Mart Ummelas. Lenk on pikemat aega olnud mu lemmik koomiksikangelane. Kord hoiab vee hinda kontrolli all, siis tantsib Anu Saagimiga, siis ohkab pisarsilmil, et me ei oska pühamehi hinnata. Aga kogu aeg olen kahelnud, kas ta on tõepoolest olemas, et teda mängib hoopis näitleja. Ostab pilapoest superkangelase kostüümi, paneb punase lipsu ette ja teeb tempe.

Kolm kurba kuju ja kadunud paradiis

Käeulatuses on nutitahvel. Leian „Meedia keskpunkti“ ka Facebookist. Sellest, kui ma viimati jõuluvanale kirjutasin, on palju aega mööda läinud. Suurema poisina ei püüdnud ma kordagi Ämblikmehe või Supermaniga ühendust võtta. Aga nüüd võtan julguse kokku ja kirjutan:

„Kes on daam teie stuudios?“

„Urmi Reinde,“ kirjutatakse vastu.

Jess, nad on tõepoolest olemas, nüüd saab ju ka tunnustust avaldada.

„Tänan teid suurepärase paroodia eest! Aga mida te täpsemalt parodeerisite? Kas telesaate tegemist või hoopis Brežnevi aega.“

„Tegemist pole paroodiaga, vaid omapärase formaadiga Eesti telemaastikul. Kui te soovite nii küsida, siis paroodia on hoopis elu, milles me elame.“

Jään mõtlema formaadi üle. „Prillitoos“ see pole, „Lastetuba“ või „Ärapanija“ samuti mitte. „Olukorrast riigis“ ei ole, „Selgeltnägijate tuleproov“ ei ole, „Suud puhtaks“ ammugi mitte. Omapärane tõepoolest.

„Aga kelle seisukohta stuudiosse kogunenud amatöörnäitlejad väljendavad?“

„Kui te veel ei tea, siis stuudios on 45–55aastase erialase kogemusega ajakirjanikud.“

„Kogemus kogemuseks, aga ajakirjandus see kindlasti ei ole. See on ikka ajakirjanike Valhalla. Kuigi oled juba aastate eest kustunud sulepeaga või mikrofoniga peos, annab lahke Tallinn sulle teise võimaluse pidulauas istuda. Kas teid kohtusse ei ole kutsutud?“

„Miks kohtusse?“

„Te olete ju kõige vastu, mis Eestis toimub ja kõigi poolt, kes Eesti vastu on. Nüüd olete isegi Keskerakonna vastu. Oli ju kohtuasi, kus terroristide aitamises mõisteti süüdi üks Tallinna mees, kes teisele Tallinna mehele raha andis, et see ISISe eest võitlema läheks. Teiega on ju samamoodi.“

Sain ära öelda, enne kui mu kommentaar leheküljelt kustutati. Olen viimasel ajal näinud Tallinna TVs huvitavaid ja väärtuslikke saateid. Film „Hullumeelsus“. Henn-Kaarel Hellat rääkimas mälestusi Artur Alliksaarest. Ülekanded rahvalikelt üritustelt. Minagi vaatan. Ja siis need kolm kurba kuju kiitmas kadunud paradiisi. Brežnevi pakike, kus menuromaaniga koos kohustuslik kompartei ajalugu.

Vajutan puldi punast nuppu ja Tallinna naksitrallid koonduvad täpiks. Heinamaa kaugemas servas tilgub vaher ja Eestimaa kevadesse naasvad haned uinutavad mu lõpuks magama.

Jaga artiklit

22 kommentaari

T
tiit  /   16:33, 18. apr 2018
ooravad on mingi ´järsi viktiivse saanud AGA LAS RIKKAD KOERAD HAUGYVAD VÄGA HEA SAADE
Ä
ätt.  /   16:57, 17. apr 2018
Kogu aeg kiidame,et erinevus rikastab aga nüüd võtaks ja lintsiks mõne kohe ära.
Niipalju siis sallivusest!
Kirjatüki autoril on vist kuskil täpsed andmed Skripali ja tema tütre mürgitamise kohta,ole hea jäga neid ka Inglastega sest siiani on nii palju versioone nagu juhtunust möödunud päevi.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis