2
fotot
(Outnow.ch)

Räägime suud puhtaks. Vaata, kassidel on Sinu eksistentsist täiesti suva. Nad on isekad, mõeldes vaid iseendale ja oma heaolule, Sina oled lihtsalt seal, et neile süüa anda, nende meelt lahutada ning nende personaalse sügajana toimida. Aga koerad... vot koerad hoolivad! Ometigi on inimesi, kes seda ei hinda. Just sellest räägibki Wes Andersoni uus linateos „Koerte saar“.

Filmi tegevus leiab aset umbes 20 aastat tulevikus, Jaapanis. Inimese neljajalgsete sõprade arv on jõudmas kriitilise piirini, ent see ei ole isegi probleemi tuum. Nimelt on koerte seas vallandunud haiguste epideemia, mis nüüd ka inimesi on ohustamas. Selle takistamiseks kuulutab Megasaki linna korrumpeerunud linnapea Kobayashi välja seaduse, mis pagendab iga viimse kui koera lähedal asuvale prügisaarele (Kobayashide klann on muuseas igipõline kasside pooldaja, lihtsalt mainin).

Saarele satub ka meer Kobayashi hoolealuse, 12-aastase Atari ihukaitsjast koer Spots. Aasta peale seaduse jõustumist otsustab Atari teha hulljulge lükke, varastades pisikese lennuki, millega ta prügisaarele sõidab ning seal koos kohaliku koerabandega enda lemmikut otsima asub. Tol rännakul avastab viiepealise seltskonna üks liikmetest, pea terve oma elu tänavatel elanud Chief, et ehk ei olegi pereelu niivõrd hull, nagu ta seni arvanud. Lihtne, ent toimiv narratiiv kantakse edasi läbi kerge huumoprisma, jättes mõnusalt ruumi ka tõsisematele momentidele.

Kogu filmil on omanäoline visuaalne stiil, mis suudab olla korraga nii kaunis kui ka jäle. Taoline veider kontrast tuleb parimana esile just neil momentidel, mil visuaalselt haiged koerad prügisaarel toiduriismeid otsides maad kaevavad ning nende käppade alt valget vatti välja pritsitakse. Välimusele lisavad mekki ka kõik jaapanipärased elemendid, mis tänu keskkonnavalikule olemas on. Audiopool on samuti muljetavaldav, sest tegelastele laenavad enda hääled sellised tuntud nimed, nagu Bryan Cranston, Edward Norton, Bill Murray, Jeff Goldblum, Scarlett Johansson ning Frances McDormand. Talente jagub.

Wes Andersoni „Koerte saar“ on kohustuslik vaatamine igale filmisõbrale, kes hindab kunsti, nukufilmide tegemisele pühendatud tööd ja aega ning armastab koeri. Tulihingelised kassifännid, olge hoiatatud!

Jaga artiklit

3 kommentaari

K
Koerad ongi üdjuhul väga südamlikud  /   17:19, 14. apr 2018
On kaks raamatut, mis räägivad mehi tabanud haigusest ja nende väljasuremise ohust:
"Kaitstud mehed" (autor R. Merle?)
"Purpurne surm" (A. Gailit)
K
Karuonu  /   10:15, 14. apr 2018
Ühinen artikli autori seisukohaga. On küll nunnu ja tore.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis