4
fotot
Nickelback. Vasakult: Daniel Adair, Mike Kroeger, Chad Kroeger, Ryan Peake (Promomaterjal)

„Palun vabandust, et me ei ole juba varem tulnud. Aga me ei saa ajas tagasi minna ja minevikku muuta, küll aga saame muuta tulevikus toimuvat. Ja tulevikus juhtub see, et me tuleme sinna!” sõnab Nickelbacki basskitarrist Mike Kroeger. Kõikidel fännidel on võimalus bändi näha 25. mail Tallinna lauluväljakul.

Nickelback loodi 1995. aastal ning bändis musitseerivad laulja ja kitarrist Chad Kroeger; kitarrist, klahvpillimängija ja taustalaulja Ryan Peake; bassist Mike Kroeger ning trummar Daniel Adair. Ansamblil on olnud piisavalt õnne, et 23 tegutsemisaasta jooksul on ainult kolmel korral vahetunud trummar.

Mike sõnab, et bänd on pärast kahte kümnendit endiselt maailmakuulus just selle tõttu, et koos musitseerivad head sõbrad ja perekond. „Lahkhelisid on palju lihtsam lahendada lähedaste sõpradega bändi tehes kui inimestega, kes teineteist nii hästi ei tunne. Kuna me oleme kui üks pere, siis me ei loobu ega peatu iga takistuse ees,” avaldab mees bändi pikaealisuse saladuse.

Nickelbacki on muusikaliselt mõjutanud väga erinev muusika. Kui Mike ise eelistab hevirokki, siis näiteks bändi laulja Chad Kroeger klassikalist rokki. „Chadile meeldivad Creedence Clearwater Revival, Fleetwood Mac ja AC/DC. Ryanile meeldib kantrimuusika ja Danielile meeldib muusika, mida ma nimetaksin trummarimuusikaks,” naerab mees. „Ta kuulab muusikat, mida on väga raske mängida. Meil kõigil on erinev mõjutajate taust, mis kõik kokku annab midagi lahedat,” lausub Kroeger.

„Me oleme alati olnud hard rock bänd. Kui sa tead Nickelbacki ainult laulu „How you remind me” järgi, siis sa kindlasti ei tea meie õiget muusikastiili,” sõnab Mike. Nende viimane album „Feed the machine” on aga eriti karmi kõlaga. „Meil oli kohe plaan hard rock albumiks, me otsustasime, et meil on vaja seda teha. Muidugi on ka mõned rahulikumad lood, aga palju rohkem on rokilugusid,” räägib Kroeger uuest albumist, mille raames neil praegu ka maailmaturnee käimas on.

Siiski sõnab mees, et nende kõige tuntum lugu „How you remind me” tuleb esitamisele igal õhtul. „Fännid nõuavad seda. Nad ei aktsepteeri, kui me „How you remind'i” ei mängi. Me saime sellest aastaid tagasi aru ja nüüd oleme lugu igal kontserdil esitanud,” räägib mees, et ka Eesti fännidel ei tule siinkohal pettuda.

Kõige meeldejäävamaks Nickelbacki esinemiseks peab Mike 2010. aasta Vancouveri taliolümpiamängude lõputseremoonial esinemist. „Meile öeldi, et telerist vaatas üritust üle miljardi inimese! See oli päris hea,” jagab ta muljeid.

Kuna bänd esineb Tallinna lauluväljakul, mis on Eestis kõige suurema mahutavusega kontserdipaik, uurisin mehelt, kas nad eelistavadki suuri kontserte või pigem väikseid klubiesinemisi. „Nii suurtel kui väikestel paikadel on oma võlud. Väikeste kohtade intiimsus on lahe, aga ka suured kontserdid on ägedad, sest seal on niivõrd palju inimesi, mis annab hoopis teise tunde,” selgitab Kroeger.

Eestisse tulevad mehed esimest korda ja Mike tunnistab, et ei tea meie riigist midagi. „Ma tean ainult, et inimesed räägivad Eestist kui imeilusast kohast, mida peab kindlasti nägema. Ma ootan väga, et seda ka oma silmaga näha, sest tahan ikkagi oma arvamuse luua.” Kroeger räägib, et on pideva reisimisega taibanud, et ei tea mingist paigast midagi, kuni seal ise käinud pole. „Mida raamatust loed, telekast näed või inimestelt kuuled ei loe, sest kui sa ise nendesse kohtadesse lähed, saad sa enda kogemuse. Ja see on palju parem kui mingi paiga kohta lugeda või teiste inimeste juttu kuulata. Ma ei jõua ära oodata, et saaksin Eestit ka ise kogeda,” sõnab ta õhinal.

Jaga artiklit

13 kommentaari

H
Hillar Kohv  /   19:12, 12. apr 2018
fännidelt?
kas neil on siin rohkem kui üks fänn?
A
Amon Amarth  /   17:05, 12. apr 2018
Ei ole vaja tullagi sellisel kehval bändil.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis