Mart Vihmand ja tema uudne lennumasinFoto: Robin Roots
Sirje Presnal 11. aprill 2018 22:14
„Kui suudame üksteisega sõdimise lõpetada ja tehnoloogiad kasutusele võtta, siis otsaga olemegi kosmoserass,“ ütleb kosmoseteadlane Mart Vihmand, kes omandas teadusmagistri kraadi Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis Strasbourgis ja on juhtinud TTÜ Mektory kosmosekeskust.

„Kui suudame üksteisega sõdimise lõpetada ja tehnoloogiad kasutusele võtta, siis otsaga olemegi kosmoserass,“ ütleb kosmoseteadlane Mart Vihmand, kes omandas teadusmagistri kraadi Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis Strasbourgis ja on juhtinud TTÜ Mektory kosmosekeskust.

Millised on praegu kosmosevallutuse prioriteedid?

Kosmosesseminekuga on kolm avastuste fronti. Esimene on Maa-lähedane kosmos – kuni 1000 kilomeetrit. Järgmise piiri võib tõmmata Kuuga, kuhu on päris palju tehnoloogiaarendust suunatud, et Kuu külad, Kuu liiklus käima panna. Näiteks USA start-up-ettevõte Astrobotic projekteerib Kuu maandureid, et saaks hiljem regulaarselt Maa ja Kuu vahel liigelda. Kaugem front on Marsile minek.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (50)

kass 13. aprill 2018 13:48
laine 5. mai 2018 11:18
Taevalaternate võimalikkus on tegelikult sõjaaja Saksamaal töös, jäi katsetamata. Olen sellist valgusekoonust näinud 2015. aastal Unenäo leiutis: niidirulli kujuline, mis lendas nagu vurr ja maandusrulli otstele nagu ratastele, aeglustus ja peatus. Välja tulid aga 2 meest, inimesed, kes olid maalt lahkunud paari põlve eest, kellest ühta tajusinkaugrma eellasena. Unenägu, aga mõtle, kui ilus.
Hooliw 13. aprill 2018 07:07
Inimesed, tulge mõistusele. Kuul pole keegi kunagi käinud ega ei lähe ka. Kas on siis raske olla tark.!?
Telegraaf 13. aprill 2018 16:49
Loogiline, kuu on ju vaid juustust kera.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS