Eesti hädaliste aitamise ja laiemalt annetamiskultuur on ajalooliste juurtega. Teame ju, et iga vald pidi toitma oma sandid ise ning et Juhan Liiv annetas Estonia ehituseks oma ainsa pintsaku. Jõukuse kasvades on eestlane üha heldem. Samuti on riik nüüd rikkam. Seega peaks vähemalt teoreetiliselt üha enam kokku kuivama alad, mis vajavad probleemide lahendamiseks ühiskondlikku korjandust.

Kui kergelt saab aga raha küsides libedale jääle astuda, ilmnes katsest soetada jõuluannetuste abiga vähem kui 10 000 elanikuga Hiiumaale tomograaf. Samas võimaldab vähiravifond abi kõigepealt neile, kelle ravikulu katmist ei pea haigekassa otstarbekaks. Kuid fond sunnib oma eduka tegevusega vaagima riikliku ravikindlustuse võimalusi ja aluseidki ehk veidi kiiremini, kui nad oleksid seda ilma konkurentsita teinud.   

Abivajaja aitamine pakub annetajale rõõmu, sest ta saab kellelegi kasulik olla. Selle varjukülg võib aga olla õpitud abituse kultiveerimine – kui aitame ühiskondlike korjandustega hättasattunuid, kel on jäänud õnnetuskindlustus ükskõik millisel põhjusel tegemata või kes küsivad raha asjadeks, mida saaks riigilt ametlikult.

Päris kuri tuleb aga siis karja, kui korjanduse kattevarjus koguvad raha inimeste kaastundlikku meelt oma huvides ära kasutada soovivad hõlptulu otsijad ja petised. Annetaja seisukohast pole vahet, kas raha tahab saada last haigeks valetav isa või MTÜ remondib kuvöösiks kogutud raha eest hoopis oma kaubikut. Petist võib-olla küll karistatakse, kuid annetuste küsimise usaldusväärsus on sellega hoobi saanud.

Meie komberuum ei luba kogukonnas kedagi abita jätta, kuid libapalvete puhul on oht, et siis hakatakse kõigisse abivajajatesse umbusuga suhtuma. Aitab kahekordne sotsiaalne kontroll: kõigepealt tuleb sotsiaalmeedia ajastul rahaküsija taust välja selgitada ja hiljem esitada saadud raha kohta kuluaruanded. Viimast võiks teha juba puhtast viisakusest annetajate suhtes.  

Jaga artiklit

7 kommentaari

K
Kui keegi küsib, ei anna raha  /   07:51, 14. apr 2018
vaid pakun, et ostan süüa või toiduaineid, keegi eriti ei taha seda varianti. Üks nõustus, aga küsis müüjalt, kas võtad pärast konservid tagasi?
E
Ei kuiva kokku  /   09:29, 13. apr 2018
Annetuste küsimisest on saanud elustiil. Perre sündis geenirikkega laps, kes vajab eritoitu. Sotsiaal meedias palus pere toidu ostuks toetust. Paari kuu pärast uhkeldas ema hirmkalli koerakutsikaga faceboogis. Peres oli juba kallis tõukoer eelnevalt olemas. Selline elustiil siis-meie ostame oma sissetulekutest kalleid koeri, autosid, kulda, karda ja annetustest lapsele süüa.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis