Viimase kolmekümne aastaga on ehitamine (nagu kõik eluvaldkonnad Eestis) muutunud silmnähtavalt. Evari Ehituse juhi Rein Kala sõnul algasid lamekatuste ehitamise vallas märgatavad muutused möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses. Kui varasemalt pidi katusele tõstma suure katla, kus kuumutati bituumenit, siis üheksakümnendatel hakati lamekatuseid ehitama täiesti teistmoodi. Kadusid katlad, pikkade harjadega mehed ning asemele ilmusid gaasipõletid ja täiesti uut tüüpi katusekatte rullmaterjalid.

Evari Ehitus alustas ettevõtlusega nii-öelda nullist, kui Tartu Kolhooside Ehituskontor ehk Tartu KEK hakkas üheksakümnendate alguses pudenema ja pidi otsustama, kuidas edasi minna. AS Evar registreeriti 1991. aastal.

"Lamekatusteni jõudsime mõne aasta pärast ning nende ehitamist alustasime vaid ühe brigaadiga. Oskusteavet nappis, palju tuli ise avastada ja vigadest õppida,“ meenutab Evari Ehituse looja Rein Kala. „Nüüd töötab meil umbes 30 suurepärase väljaõppega spetsialisti, keda koolitame, kelle oskusi arendame ja lihvime järjepidevalt. Inimestele meie juures meeldib ja lahkujaid on vähe. Töötame Eestis ja kõik saavad väärilist palka.“

Loomulikult – tunnistab ettevõtte juht – on olnud raskeid aegu. „Kuid oleme ilusti hakkama saanud,“ jääb ta positiivseks.

Rein Kala nendib, et 26 aasta pikkust ajalugu Eesti ettevõtlusmaastikul kuigi palju ei kohta. Seega on neil palju põnevat meenutada. Katuseid on Evari ehitanud üle riigi tuhandeid ning nende hulgas on palju põnevaid ja tunnustatud objekte. Näiteks on Evari ehitanud Eesti esimese veekeskuse Aura ja Ahhaa teaduskeskuse katuse. Muide, viimase valis IFD, maailma katusemeistreid koondav organisatsioon, 2011. aastal maailma parimaks katuseks.

Rein Kala toonitab aga, et huvitavaid katuseid on veel: Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehas Ida-Virumaal, Paikuse Spordi- ja Tervisekeskus Pärnumaal, Otepää looduspargis asuv Tõikamäe radaripost, Kuperjanovi Jalaväepataljoni hoone Võrumaal, Haapsalu spordihoone, lasteaed Karikakar Jõgeval.

"Loodan, et kellelegi nimetamata jätmisega liiga ei teinud. Neid on tõesti tuhandeid," muigab Kala.

Kui vahepeal tõelist tehnoloogilist revolutsiooni ei toimu, jääb ettevõtte juhi arvates ehitamise protseduur järgmise paarikümne aasta jooksul siiski samaks. Lihtsalt materjalide areng ja normide karmistumine toob kaasa suurema vajaduse renoveerida vanu katuseid, sõnab ta.

"Nii mõnigi katus on tegemisel juba mitmendat ringi. Kui üheksakümnendatel oli põhimureks saada katused vettpidavaks, siis praegu pööratakse suurt tähelepanu nende ja kogu hoone soojapidavusele. Kasutatakse soojatõhusamaid soojustusmaterjale ja ka soojustuse paksused on läinud suuremaks,“ selgitab Rein Kala.

Lõpetuseks lisab Kala: „Seda kõike on aga suur rõõm teha, kui su firmas on nii head inimesed nagu meil praegusel hetkel on!“

Evari Ehituse tehtud töödest ja tänapäevasest lamekatuse tehnoloogiast saab rohkem lugeda kodulehelt www.evari.ee.