Märtsis kiitis Läti seim heaks keskkoolide täieliku ülemineku lätikeelsele õppele 2021/2022. õppeaastaks. Üleminekuga alustatakse juba tuleva aasta 1. jaanuarist.

Läti alustas üleminekut kakskeelsele haridusele, mille raames 60% ainetest peab olema läti keeles, juba 2004. aastal. Üleminek oli üsnagi edukas, kuid seda vaid seetõttu, et see toimus kindlate eesmärkide nimel. Eesti alustas üleminekut 2007. aastal ning selle raames arvestati ka Läti heade praktikatega, kuid millegi tõttu oleme Eestis kaotanud sihi ning antud teemaga ei soovita üksikasjalikult tegeleda. Üritatakse hoopis poliitilisi punkte võita, tegeledes probleemiga vaid näiliselt – reaalselt pole me suutnud üle minna 60% eestikeelsele õppele vene koolides nii, et see oleks efektiivne ja tuleks õpilastele kasuks.

Läti kogemusega võrreldes on meil mitu sisulist erinevust. Kui Eesti on teinud seadusemuudatuse ning justkui asunud seda täitma, siis Läti on teinud eeltööd nii õpetajate informeerimise ja motiveerimise osas kui ka ettevalmistusi tugitegevuste ja -teenuste sisseseadmiseks. Motivatsiooni tõstmiseks on Läti sisse seadnud palgalisa neile töötajatele, kes üleminekus kaasa löövad. Võib vaielda, kas see on parim lahendus, kuid seal on see toiminud. Samuti on nad loonud kakskeelse hariduse keskused, mis tegelevad õpetajate koolitamise ning õppematerjalide koostamisega. Keskustes töötavad kogenud ning spetsiaalselt koolitatud eksperdid. Läti on võtnud üleminekut tõsiselt ning teinud kõik selleks, et see toimiks. Täna on Läti jõudnud sinnamaale, et neil on võimalik alustada üleminekut täielikule riigikeelsele õppele.

Eesti on läinud teist teed, mistõttu pole meil piisavalt õpetajaid, kes keelt vajalikul tasemel valdaks ega ka õppematerjale, mis õpinguid toetaks. Oleme olukorras, kus õpetajad annavad ettenähtud tunde küll paberil, kuid õpilased on hädas keeleoskuse omandamisega. Miks? Kui on valida, kas teha pidevalt ületunde, et koostada õpilastele toetavat materjali, et õpilased poleks stressis, sest eestikeelsetes õppevahendites kasutatakse liiga keerulist sõnavara, või märkida paberile lihtsalt linnuke, siis mille valiksite? Muidugi ei tohi olla ülekohtune – on koole, kus õpetajad teevad lisatööd, ja koole, mis tegelevad tõsimeeli eestikeelsele õppele üleminekuga, integreerides eestikeelset õpet õppekavva juba alates algklassidest.

Kahjuks on mitmetes koolides aga puudus õpetajatest, kes oleksid võimelised eesti keeles vajalikus mahus ja arusaadavalt õppetööd korraldama. Tänaseks on olemas enesetäiendamise võimalused, kuid nende loomiseks läks liiga kaua aega. Üleminek vajab ka edaspidi pidevat tähelepanu ja jõulist juhtimist. Täna oleme me ülemineku poole pürginud napilt üle kümne aasta ning probleemid on samad, mis viis aastat tagasi. Kuhu me jõuda tahame? Samamoodi jätkates ei jõua me ka kümne aasta pärast Lätile järgi, kuigi just see peaks olema meie eesmärk.

Jaga artiklit

14 kommentaari

  /   22:20, 18. apr 2018
Hirm on see, mis araks teeb! Valitseja ju kardavad venelasi.
E
Enn  /   14:25, 12. apr 2018
Venemaal on võimalik saada haridust täielikult või peaaegu täielikult ainult vene keeles. Diplomaatide laste koolitus on ilmselt ainus erand. Miks küll Eestis haridust teisiti antakse? Selle koha pealt oleks küll Venemaalt õppida.Erinevalt Venemaast aga peaksid meie muulaste lapsed tulevikuski oma emakeele selgeks saama, praegu nad siin tihti ju venestuvad.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis