Galeriid

VAATA PILTE: Eesti näitab messi erikülalisena nii tõlkimist ootavaid kui ka juba tõlgitud teoseid, kauneid raamatuköiteid ja loodusvaateid

GALERII | Kuidas tutvustab oma kirjanikke Londoni raamatumessil?  (4)

Kais Allkivi, London, 10. aprill 2018, 19:14
 Kais Allkivi
Londoni Olympia messikeskus on täitunud sadade boksidega, kus eri riigid, kirjastajad ja trükikojad loodavad pälvida ühe maailma suurima ja olulisima raamatumessi külastajate tähelepanu. Kuid nagu kuulutavad ka kaarhallides rippuvad palakad, on tänavuse Londoni raamatumessi fookuses tänavu Baltimaad. Nii on Eesti kirjanduse ekspositsioon on end sisse seadnud peahalli allkorrusel väärikal 130ruutmeetrisel pinnal.

Üksteisega külgnevad Eesti, Läti ja Leedu väljapanek on ühed suurimad, mis bokside rivis silma hakkavad. Kui Leedu kirjanduse ala on kiiskavalt valge ning lätlased on otsustanud modernsete klaasriiulite kasuks, siis Eesti messiala meelitab puiduse hubasusega. Seinal kuvab aga suur ekraan taustaks nii Eesti autorite ja nende tuntumate teoste pilte kui ka fotosid Tallinna raamatupoodidest või hoopis Käsmu loomemajats ja kaunist Eesti loodusest.

Meie riiulitel on väljas umbes 300 Eesti kirjanduse teabekeskuse, kirjastuste liidu ja lastekirjanduse keskuse valitud raamatut – sadakond neist on ilukirjandusteosed, ülejäänud jagunevad laste-, teabe- ja ajalookirjanduse ning kunstiraamatute vahel.

Ühelt poolt on väljas raamatud, millel nähakse potentsiaali köita väliskirjastajaid, kes võiks need tõlkes avaldada. Teisalt leiab riiuleilt juba võõrkeelde – näiteks inglise, prantsuse, taani ja hollandi keelde – tõlgitud teoseid.

 Kais Allkivi

Samal teemal

"Eestikeelne raamat on mujal maailmas arusaamatu. Kui raamat ilmub mingis muus keeles, on ta kohe kättesaadav paljudele uutele lugejatele. Tõlkeraamatud ei ole siin väljas ainult ilu pärast ja näitamaks, et tõlkeid on olemas, vaid ka selleks, et kui tuleb näiteks prantsuse keele oskaja, saab ta näha, et eesti kirjandust leidub ka tema keeles. Ta pääseb seeläbi Eesti kirjandusele ligi," seletab Eesti kirjanduse teabekeskuse juhataja Ilvi Liive. 

Ka tõlkimata raamatute kohta on aga olemas ingliskeelsed tutvustustekstid ja näidistõlked, et messikülastajad saaks nendega esmatutvust sobitada. Kui tuntakse tõsisemat huvi, tulevad juba järgmised etapid – tõlgitakse ära veel mõned peatükid või tellib kirjastus kelleltki, kes eesti keelt loeb, raamatu kohta arvustuse.

Klassika on hinnas

Ent mismoodi kirjastajate tähelepanu püütakse? Esialgu näeb riiulite vahel tiirutades ju siiski vaid raamatukaasi. "Kirjastajad teavad väga täpselt, mida nad otsivad. Lastekirjanduse väljaandjad tunnevad kaanepildi järgi ära, kas nad tahavad selle raamatu avaldada või mitte. Tavaliselt on nii, et kui illustratsioon sobib, siis hakkavad nad vaatama teksti," märgib Liive. "Mis aga puudutab ilukirjandust, pikemaid ja lühemaid proosateoseid, siis ei saagi kaane järgi midagi arvata. Kirjaniku nimi võib olla juba teada, uute ja tundmatumate nimede tutvustamiseks on meil kataloog."

 Priit Hõbemägi

Ent lepingud välismaiste kirjastajatega ei sünni üldiselt juhuslike pealesattumiste, vaid suunatud pakkumiste tulemusel. "Meil on kirjastajatega kohtumiste graafik. Iga poole tunni tagant tuleb meie juurde uus kirjastaja, kõik on juba eelnevalt kokku lepitud. Kohtumisi hakatakse paika panema mitu kuud varem," avaldab Liive. "Kui me seda kirjastajat veel ei tunne, siis uurime, mis on tema profiil ja mida ta otsib. Selle põhjal me teame talle pakkuda seda, mis meil on. Nii asi käibki – hästi tihedas koostöös."

Siiski on ka juhuslikke möödakäijaid, kelle huvi Eesti kirjanduse vastu jääb püsima. "Siis tulevad nad meiega rääkima ka järgmisel messil, näiteks Frankfurdis. Suhtlus edeneb sammhaaval – saame jälle kokku ja vaatame, mis meil valikus on," räägib Liive.

 Kais Allkivi

Juba tõlgitud autorite seast leiab Mihkel Muti, Jaan Krossi, Rein Raua, Andrus Kivirähki, Viivi Luige, A. H. Tammsaare, Kristiina Ehini, Jaan Kaplinski, Mati Undi, Indrek Hargla. Silma hakkavad veel Jan Kausi, Valdur Mikita, Tõnu Õnnepalu, Leelo Tungla, Maarja Kangro, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi, Nikolai Baturini, Vahur Afanasjevi ja Margus Karu nimi.

Seega on väljapanekus nii tänapäevaseid kirjanikke kui ka klassikuid, uudisteoste kõrval ka aastakümneid tagasi avaldatud raamatuid. "Ilukirjandusega ongi niimoodi, et kogu aeg vaadatakse ka tagasi klassikale. Kuna eesti keel on eksootiline ja ligipääs sellele on olnud vanematel aegadel veel väiksem kui praegu, siis on võimalus Eesti vanemast kirjandusest leida raamatuid, mida ei ole tõlgitud. Kirjastajad tunnevad suurt huvi Eesti klassikalise kirjanduse vastu. Sel aastal ilmuvad Gailit ja Tammsaare," toob Ilvi Liive näiteid. 

Viimase kirjandustrendi pakkumine on tema sõnul omane suurematele riikidele ja keeleruumidele. "Ingliskeelses maailmas püütakse esile tuua värsket ja uut. Aga meie saame avaldamiseks pakkuda ajaproovile vastu pidanud kirjandust, mis on oma väärtust juba tõestanud," ütleb Liive.

 Kais Allkivi

Meie ekspositsioonis näeb ka kauni kujundusega Eestis trükitud teoseid ning Eesti köitekunstnike kätetööd. Üleval on osa Eesti raamatuköitjate liidu ja kirjanduse teabekeskuse koostöös sündinud näitusest "Scripta manent V". Käsitsi on köidetud luuleraamatut, mis koondab kaheksa noore ja radikaalse Eesti poeedi – Birk Rohelennu, asko Künnapi, Maarja Kangro, Kaur Riismaa, Igor Kotjuhi, Veronika Kivisilla, Maria Lee ja Jürgen Rooste – luulet eesti, inglise, saksa, ungari, vene, soome, itaalia ja prantsuse keeles.

"Eesti köitekunst on väga kõrgel tasemel ja mujal maailmas on see haruldane," kinnitab Liive.

Viis aastat ettevalmistusi

Konkreetset väljapanekut hakati koostama pool aastat tagasi, kuid tänavuse Londoni raamatumessi ettevalmistused on Eesti jaoks käinud juba umbes viis aastat. "Tavaliselt hakkame messiks valmistuma kolm-neli kuud varem, aga erikülalise ettevalmistus erineb tavalisest osavõtust," rõhutab Liive. "Eeltöö ei piirdu ainult stendiga. Selleks, et need raamatud siin üldse on – et nii palju eesti kirjandust on juba inglise keeles välja antud –, on aastaid töid tehtud."

 Priit Hõbemägi

Idee, et 2018. aastal võiks messi keskmes olla 100. aastapäeva tähistavad Baltimaad, sündis seitse aastat tagasi ja Liive väitel on selle taga suuresti kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel. "See, et me oleme peakülalised, motiveeris Briti ja Ameerika kirjastajaid. Nad teavad, et peakülaliseks olemine tähendab eritähelepanu, ja julgesid rohkem huvi tunda. Tundmatu eesti kirjanduse väljaandmine on ju kirjastusele riskantne, aga kui on teada, et tuleb tugi ja tähelepanu, siis on julgem tunne seda avaldada," selgitab kirjanduse teabekeskuse juht.

Eestit esindavad messil nelja põhikirjanikuna Mihkel Mutt, kes on kolmapäeval ka messi päevakirjanik, ning Maarja Kangro, Rein Raud ja Andrei Ivanov. Messiüritustel astuvad aga üles ka lastekirjanik ja illustraator Piret Raud, illustraator Ulla Saar, samuti kirjastajad. Nädalavahetusel leiab aset Eesti kirjanduse festival EstLitFest, kus esineb veel hulk meie kirjanikke.

Messihallis on üleval ka Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite näitus "Running with Wolves". Kais Allkivi

4 KOMMENTAARI

k
kus on Baltikumi sõprus? 13. aprill 2018, 20:25
te võiksite viisakuse pärast siiski Läti ja Leedu väljapanekutest ka pilte üles panna!
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee