Kulupõlengust alguse saanud tulekahju (Ida Päästekeskus)

Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele vähenenud, 2017 aasta näitel toimus Ida päästekeskuse piirkonnas kevadel kolme kuu jooksul 265 erinevat maastikupõlengut, mis olid seotud kulupõlemisega. 2016. aastal kolme kevadkuu jooksul oli see number 320. Samas on päästjaid juba mõned korrad kutsutud kustutama esimesi kulupõlenguid. 

Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann räägib, et kulupõlengud on Ida-Virumaal iga-aastane probleem. Päästesündmuste arv tõuseb peale lume sulamist, kui päike hakkab intensiivselt kuivatama pinnast ja vana taimestikku ning inimesed hakkavad rohkem väljas viibima. Olenevalt ilmastiku oludest võib intensiivne kulupõlengute periood kesta ligi kaks kuud. Meie turvalisus sõltub meie endi käitumisest, jättes süütamata kuluheina jätad hävitamata looduse ja teise inimese vara.

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu sõnul lisaks kulutule levimisohule metsa ja ümbruskonna hooneteni, on märkimisväärne kahju ka kulupõllu elustikule.

"Kevadel on pisiloomad aktiivsed ja linnud otsivad pesitsuspaikasid. Samuti elavad põldudel paljud kasulikud putukad. Kulutuli hävitab suure osa elustikust hetkega," räägib Kirsipuu.

Hooletud on nii täiskasvanud kui lapsed

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Urmas Grüning rõhutab, et paljudel juhtudel tekitavad kulupõlengud laste mängimisel tulega kuid siinkohal tuleb ära märkida ka täiskasvanute hooletust või tahtlust põlengute tekitamisel, seejuures tehakse seda tihti ilmselt tahtlikult. Samuti ei ole haruldased juhtumid kus ulatuslikud kulupõlengud võivad alguse saada kevadiste koristustööde käigus ja metsas tehtavate lõkete tõttu kus jäetakse täitmata tuleohutusnõuded.

"Ei koristata lõkkekoha ümbrust kuivanud taimestikust ei arvestata ilmastikuolusid, puuduvad esmased tulekustutusvahendid ning jäetakse lõke ilma järelevalveta," kirjeldab peainspektor.

Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine keelatud. Sageli süütab kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni, kulupõleng levib omakorda hoonetele või metsa. Kulupõlengute ohvriks langevad inimesed ja nende vara.

Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset tõsine õnnetus kus on vaja pääste inimesi või nende vara. Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Enne kui te kipute midagi põletama, tuletage meelde ohutusnõuded!

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis