Eesti uudised

Kuni kümne meetri kõrguste jäämägede tekkes rekordsooja päeva süüdistada ei saa

Hiiglaslikud Peipsi rüsijää kuhilad peatusid napilt enne elumaju (8)

Arvo Uustalu, 10. aprill 2018 00:05
RÜSIJÄÄ MÄESTIK: Eemalt vaadates tundub, et Peipsi kaldale on kerkinud mäestik.Foto: Aldo Luud
Nina küla majaka ja kirikuni rüsijää ei jõudnud, kuid aastate eest purustas see paari kilomeetri kaugusel asuvas Rootsikülas terve kaldaäärsete majade rivi.

Esmaspäeval kostus Alatskivi lähistel Nina külas Peipsi poolt tulevat ähvardavat jääkristallide kõlisevat sahinat. Kaldaäärsed elanikud võisid siiski kergendatult hingata, sest tänavu jäi jääkuhilate ja esimeste kõrvalhoonete vahele paar meetrit maad.

Majad evakueeriti kaldast kaugemale

Sel aastal jää päris Nina küla tuletorni ja kirikuni ei tunginud, kuid eile lõuna paiku parasjagu kiriku juures askeldanud Tatjana sõnul teavad kõik kohalikud, kuidas rohkem kui pool sajandit tagasi rüsijää Rootsikülas terve majade rivi hävitas.

TULETORNI EES PIDAMA: Rüsijää on varem jõudnud ka Nina küla tuletornini. Tänavu jääkamakad päris tornini välja ei jõudnud. Foto: Aldo Luud

Seitsmekümne aastane Aleksei putitas eile oma kolmerattalist hiigelsuurte rehvidega karakatitsat ja kaldale trügivaid jäämägesid ülemäära tõsiselt ei võtnud.

„See on küll tõsi, et jää Rootsikülas majad laiali paiskas, aga see oli juba natukene enne minu sündi. Siis otsustas külarahvas kaldast kaugemale kõrgemale kohale kolida. Osa maju pandi kokku puruks vajutatud majade palkidest, osa ehitati uued,“ räägib ta.

Aleksei meenutab ka 2010. aastat, kui rüsijää Nina külas kaldaäärsete elumajade hoovi ja majavundamentideni jõudis.

„Ühe sauna ja vist ka ühe elumaja on jää ikka meie külas ka vundamendilt ära liigutanud. Viisteist-kuusteist aastat tagasi oli ka suur rüsijää, mis lähenes kaldale nii suure kiiruse ja mürinaga, et inimesed põgenesid majadest,“ meenutab ta.

Peipsi kalda ja jäävälja vahel lainetab vesi, kuigi kaldale pressivad jäätükid on kohati kuni neljakümne sentimeetri paksused. Aleksei tõdeb, et rüsijää saabki tekkida siis, kui on vaba vett, kus tuulega hoogu võtab. Kui kaua jääkuhilad kaldal kõrguda võivad, seda ta ennustada ei oska.

„Vaadake, kui rõske ja külm siin on. Kui see tänane (eilne) soe pikale ei veni, siis võib jää siin rahulikult ka mai alguseni seista. Rüsijää aprillis pole aga mingi ime. Jääd on Peipsil olnud ka maini välja,“ räägib ta.

Vana kalamees ütleb muiates, et paraku ei too rüsijää kala kaldasse, nagu rahvatarkus ütleb.

RÜSIJÄÄ MÄESTIK: Eemalt vaadates tundub, et Peipsi kaldale on kerkinud mäestik. Foto: Aldo Luud

 

Eile mõõdeti soojarekord! +23,1°C

Esmaspäeval mõõdeti 9. aprilli Eesti soojarekord. Termomeeter kerkis Lõuna-Eestis üle 23 kraadi. Saaremaal jäi õhutemperatuur aga kohati pelgalt viie kraadi kanti.

Ilmaprognoosid näitavad, et rekordsoe ilm on üürike unenägu ning juba täna hommikuks lubati kohati koguni vihma ja lörtsi segu. 

Raplamaa ilmatark Arvo Saidla ütleb, et tänavu aprillis vaheldub ilm iga paari päeva tagant. „Ma ei tea, kas naelrehve on vaja auto alt ära võtta, aga põllumeestel põllule küll minna ei soovita. Öösiti tuleb ikkagi veel kuni viis kraadi külma ja seega musta jää oht püsib maini,“ räägib ta. Tema prognoosi järgi tuleb 25. aprilli paiku pisut pikem soojalaine, kuid mai algus toob taas kaasa jahedamat ilma. 

Pikka prognoosi Kamenik ei tee, kuid arvab, et mais pole lumesadu välistatud. „Aga nagu näitavad viimased aastad ja aastakümned, lund on sadanud ka juunis. Möödunud aastal sadas ju kümnenda juuni paiku niipalju lund maha, et tehti fotosid, kuidas lilled on lume sees. Lund sadas ka 1982. aasta 10. juunil,“ nendib ta. 

Kõige meeletum kevad oli aga 1975. aastal, kui pikalt kestnud suviselt kuumad ilmad lõppesid sellega, et 22. mail läks järsult külmemaks ning mai lõpul sadas mõnel pool Eestis maha lausa paks lumi, mis lõplikult sulas alles juuni algul.

Samal teemal

09.04.2018
GALERII | Maaliline vaatepilt: Peipsi randa on kuhjunud rüsijää
06.04.2018
PÄÄSTEOPERATSIOON PEIPSIL: jääle jäi lõksu üle saja kalamehe