Maailm

Vene rubla ja aktsiad kukuvad kivina (28)

Tõnis Erilaid, 9. aprill 2018, 20:30
PANKROTI LÄVEL: langus aktsiaturul tabas kõige rängemalt Oleg Deripaska alumiiniumifirmat Rusal.Foto: AFP/Scanpix
Vene majanduse must päev algas Hongkongis, kui sealsel börsil kukkus USA sanktsioonide alla sattunud alumiiniumigigandi Rusal aktsia väärtus 50 protsenti ja kompanii teatas, et võib-olla tuleb välja kuulutada tehniline pankrot. Seejärel langesid ka teised Vene aktsiad. Õhtuks olid Forbesi andmetel 50 rikkaimat venelast kaotanud oma varast 11,7 miljardit dollarit. Ühtaegu kukkus rubla.

Kõige suurema löögi sai Rusali ja En+ Group suuromaniku Oleg Deripaska rahakott. Peale oma firmade on ta  sanktsiooninimekirjas ka eraisikuna. Internetiportaali RBK kinnitusel oli tal täna eilsega võrreldes neljandiku võrra vähem vara.

Samal teemal

Õhtul oli ühe dollari ostmiseks vaja rohkem kui 60 rubla, euro võis saada 74,6 rublaga. Nii madal pole Vene raha väärtus olnud juba paar aastat. Rubla kurss langeb tõenäoliselt veelgi, nagu väheneb ka teiste juba USA sanktsioonide või kardetavalt sinna alla sattuvate ettevõtete aktsiate hind. 

Praegu on Ühendriigid kehtestanud eri karmusega sanktsioone rohkem kui 400 Venemaa juriidilise isiku vastu. Eraisikutena on sanktsioonide all 179 inimest. 

Ühendriikides nõutakse üha valjemalt, et sel nädalal kehtestataks venelaste vastu uusi sanktsioone. Nii Venemaa ajaleht Kommersant kui ka ameeriklaste Chicago Tribune on kindlad, et kuna esmaspäeval asus Valge maja julgeolekunõuniku ametisse John Bolton, kelle venevastasus on laialt tuntud, siis sanktsioonide karmistamine on lähipäevade küsimus. 

Õli valas tulle gaasirünnak

Läinud laupäeval teatas mitu abiorganisatsiooni gaasirünnakust Süüria valitsusvastaste käes olnud Douma pihta. Nende andmeil hukkus rünnakus vähemalt 70 inimest, valdavalt lapsed, ning mitusada sai vigastada.

Sotsiaalmeedias levinud õudsed pildid surnud või vigastatud lastest ajasid maailma vihale. Ühendriikide president Donald Trump teatas kohe, et Süüria ja teda toetavad Venemaa ja Iraan maksavad oma tegude eest kallist hinda ning nimetas Süüria presidenti Bashar al -Assadi elajaks. Twitteri-säutsus sai oma osa ka Venemaa president Vladimir Putin, keda Trump pole varem otsesõnu rünnanud. Pühapäeval tegi Trump koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ühisavalduse, milles lubati Süüria tegevusele koordineeritud ja jõulist vastust. Suurbritannia peaministri Theresa May sõnul tegutseb temagi koos liitlastega jõulise vastuse nimel.

Ööl vastu esmaspäeva tabaski raketirünnak Süüria lennuväebaasi T4 Homsi lähedal. Väidetavalt sai surma 14 inimest, nende seas ka iraanlasi. Süüria teatel ründas baasi USA, kaheksast raketist viis olla lennuvälja õhukaitse alla tulistanud.

Kohemaid teatasid Ühendriigid, et nemad raketirünnakut ei korraldanud, seejärel Prantsusmaa ja Suurbritannia, et nende raketid need ei olnud. Lõpuks langes kahtlus Iisraelile, kelle kaks lennukit olevat raketid välja tulistanud Vahemere rannikult üle Liibanoni.

Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov hoiatas, et kui ohtu peaksid sattuma vene sõdurite elud, siis rünnatakse viivitamatult nii rakette kui ka neid tulistanud laevu.

Lavrov: mingit gaasi ei olnud

BBC andmeil alustati esmaspäeval Doumat enda käes hoidnud rühmituse Jaish al-Islam 8000 võitleja ja nende 40 000 pereliikme evakueerimist Idlibi provintsi. Välisminister Sergei Lavrov olevat kinnitanud, et kuna tulistamine lõppes, siis käisid Venemaa eksperdid koos Süüria Punase Poolkuu esindajatega Doumas ja ei leidnud jälgegi väidetavast kloorirünnakust. Ka kohaliku haigla arstid olevat kinnitanud, et ühtegi gaasimürgitusega inimest pole nende juures abi otsinud. „Tavalised haavad on need, mille ravimiseks iga päev tullakse,“ ütles arst.

Esmaspäeva õhtul koguneb Prantsusmaa ja teda toetanud riikide nõudmisel Süüria gaasirünnakuga seotut arutama ÜRO julgeolekunõukogu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee