Liina Kersna.Foto: Teet Malsroos
Kristjan Väli 6. aprill 2018 17:25
„Iga neljas laps on aasta jooksul kogenud koolikiusamist. See on väga tõsine teema, sest igasugune vägivald jätab inimesse sügavad haavad,“ kinnitab riigikogulane Liina Kersna.

Täna tähistatakse Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel valge kaardi päeva, mille raames Eesti sportlased ja spordiinimesed näitavad koolikiusamisele valget kaarti ning kutsuvad üles kiusamisele vahele astuma.  

Paljud sportlased on juba koolikiusamisele tähelepanu juhtinud. Õhtuleht uuris, mida arvavad koolikiusamisest teiste elukutsete esindajad.

Riigikogulane Liina Kersna: „Iga neljas laps on aasta jooksul kogenud koolikiusamist. See on väga tõsine teema, sest igasugune vägivald jätab inimesse sügavad haavad. Lisaks ei suuda hirmunud ja stressis laps õppida vastavalt oma võimetele. Seega on väga oluline, et koolid tegeleksid vägivalla ennetamise ja ohvrite märkamise ning toetamisega.“

Kersna sõnul saab vägivald suuresti alguse valedest hoiakutest ühiskonnas. „Näiteks kui last on kodus löödud või ta on näinud vägivalda pealt, võib noorel inimesel kujuneda arusaam, et just läbi vägivalla saab end kehtestada. Selleks, et muuta hoiakuid, tuleb olla teadlikum. Kui lapsed ja täiskasvanud teavad, millised on kiusamise mustrid ja kuidas sekkuda ning nad saavad olla täiesti kindlad, et sekkumine ja kiusamisest teada andmine on tunnustust väärivad teod, siis on meil koos võimalik muuta ühiskonda, sh koolikeskkonda sõbralikumaks. Kui kool väärtustab nii sõnades kui ka tegudes iga inimese õigust elada väärikalt vägivallatut elu, siis see jõuab ka laste teadvusesse,“ usub ta.

Kersna tunnistab, et tema ei mäleta enda kooliajast kiusamist. „Küll aga mäletan, et mina, kes ma olin pigem poisilik plika, hoidsin alateadlikult nõrgemate poole. Üks mälupilt on kehalise kasvatuse tunnist, kus klassivend loopis rahvastepallis pidevalt üht õblukest ja tagasihoidlikku tüdrukut, kes oli minu pinginaaber. Kui palli kätte sain, virutasin sellega täiest jõust poisi suunas. Pihta ta ei saanud, riielda sain mina, aga rohkem ta minu pinginaabrit ei töganud,“ meenutab Kersna. 

Samal teemal

Kommentaarid  (67)

Tegelikult 27. märts 2019 09:46
alustama peaks koolist, kodusel teemal on küllalt leierdatud. Mida on koolid selleks teinud, et seal ei toimuks kiusamist, esiteks õpetajate poolt ja siis teiseks õpilaste vahelist. Kala hakkab haisema peast- vanasõna. Ja nii ongi! Kui lapsed näevad, kuulevad kuidas õpetaja kiusab kedagi, siis see on ju neile eeskujuks. Mind ei ole kiusatud, aga tean väga hästi kuidas üks või teine õpetaja käitus. Õpetaja oma eeskujuga näitab kuidas käituda. Ei tohi õpilast häbistada terve klassi eest! Kõik õpetajad lihtsalt ei sobigi õpetajaks. Ma ei usu tänase päevani, olen 70+, et lapsed on halvad!!!
kogu aeg 8. aprill 2018 11:53
hambad laiali. Olgu teema missugune.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS