Eesti uudised

Päästeamet hoiatab: Pärnu jõejää on väga nõrk, päästja vajus läbi jää 

Ohtuleht.ee, 3. aprill 2018, 15:48
 Siim Lõvi
Päästjate tänane jääseire Pärnu jõel näitas, et jää on muutunud väga nõrgaks ning päästjad soovitavad jääle minekut vältida.

Pärnu päästekomando valvemeeskonna rühmapealiku Raico Irmanni sõnul vajus pinnaltpäästeülikonnas mõõtmist tegema läinud päästja kalda lähedal läbi jää. “Port Arturi parkla läheduses jõejääle minek ei ole enam kellelegi ohutu. Jää paksus on küll umbes 13 sentimeetrit, kuid nähes, kuidas meeskonnaliige kalda ääres vette kukkus, ei soovita me enam jääle minna,“ rääkis rühmapealik.

Samal teemal

„Uue silla läheduses oli seire ajal jää paksus 13 sentimeetrit, Kastani tänava otsas 7 sentimeetrit. Vestlesime viimases mõõtmiskohas, paari meetri kaugusel lahtisest veest kalastanud mehega, kes vaatamata selgitustööle, jäi arvamusele, et vähemalt selle nädala lõpuni kavatseb ta jääl edasi käia,“ vahendas Raico Irmann kalastaja suhtumist.

Vändra päästekomando valvemeeskond käis Pärnu jõe jääolusid kontrollimas Kurgjal, Vihtras, Suurejõel. Nendes piirkondades on küll vaiksema vooluga kohad jääga kaetud, kuid madalamad ja kiirevoolulised kohad kõikjal lahti või kaetud osalise jääga ja seega on jääle minek väga ohtlik.

Päästjate sõnul võib Pärnu jõe vool kaugelt ja suvisel ajal vaadates tunduda vaikne ja ohutu, kuid see on petlik ning jää all on veevool tegelikult kiire ja tugev. „Jääst läbi kukkudes võib veevool jääauku kukkunud inimese endaga kaasa viia,“ hoiatas Irmann.  

Voolav vesi, päike, soojakraadid ja sademed muudavad jääolusid kehvemaks mitte päevade vaid tundidega. Eriti puudutab see vooluveekogusid. Kui hommikul jõele minnes võis olukord kalastamiseks tunduda veel sobilik, siis pärastlõunal koju naastes võib kalastusretkest saada võitlus külmas vees ellujäämise nimel.

Päästeamet paneb kõigile südamele, et siseveekogude jääolud on väga ebastabiilsed ja võivad olla väga ohtlikud. Kui on tõesti vajalik siiski minna jääle, siis valmistuge ennast selleks ka kindlasti ette. Veekogule minnes võtke kaasa jäänaasklid ja vile ning paki veekindlasse kotti laetud telefon ja autovõti. Hea mõte on kaasa võtta kilekotti pandud kuivad vahetusriided.

Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi. Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine.

Seda saab teha nii:

  • Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
  • Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.
  • Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.

Kui märkad abivajajat või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112. Kui lähed jääst läbi vajunud hädalist ise aitama, siis tuleb ligineda juba käidud rada pidi ning ulatada talle nöör, lauajupp, oks, jope või muu abivahend. Jääaugu servale abikätt andma minnes võite vette sattuda koos ja siis on ohus ühe asemel hoopis kahe inimese elu.

Päästeametil on plaanis lähipäevadel välja kuulutada siseveekogude jäälemineku keeld.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee