Eesti uudised
 
 

Ida-Virumaal lasti lahti tosin päästjat, kes ei oska riigikeelt (58)

Arvo Uustalu, 1. aprill 2018, 23:49
KEELEOSKUS VAJALIK: Ailar Holzmann tõdeb, et päästjatel tuleb palju suhelda ning keele mittevaldamine võib maksta inimelu.Foto: Mati Hiis
Neljapäeval vabastati teenistusest  eesti keele oskamatuse tõttu 12 Ida-Virumaa päästjat, kes ei suutnud või ei tahtnud keeleeksamit B1-tasemel ära teha. Keeleinspektsiooni nõuniku hinnangul piisab sellel tasemel keele omandamiseks 400 õppetunnist ja kahest aastast.

Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ütles Õhtulehele, et töötajatele tuldi kaua vastu ja amet tegi omalt poolt kõik, et nad keele kas või elementaarsel tasemel selgeks saaksid. Paraku ei võtnud osa meestest juba aastaid tagasi välja käidud hoiatusi tõsiselt.

Kaheksa aastaga jõuab keele isegi ära unustada

Teiste seas riigitööst loobuma pidanud Ida-Virumaa päästja Andrei Afanasjev ütles „Aktuaalsele kaamerale“, et konflikt sai alguse eelmisel aastal keelekursustel. Tema sõnul tõusis siis üks päästjatest püsti ja teatas, et neil pole eesti keelt vaja, sest sealkandis elab väga vähe eestlasi. Õpetaja olevat selle peale solvunud ja juhtunu avalikustanud. Päästja arvab, et seepeale tuli käsk tegutsema hakata. Holzmann kinnitas, et teenistusest vabastamise taga polnud mitte õpetaja solvumine, vaid kõnealuste päästjate riigikeele napp oskus. Afanasjevi mainitud päästja läks Holzmanni kabinetti, et asja selgitada. Ida päästekeskuse juhi sõnul rääkis ta ära oma versiooni: nad ajasid tunnis õpetajaga vaid juttu. Päästja on nüüdseks keeleeksami ära teinud ja võib edasi töötada.

Päästjatelt nõutakse riigikeele valdamist B1-tasemel. Päästeamet on alates 2010. aastast korraldanud iga-aastaseid riigikeelekursusi ning on kulutanud keeleõppele kaheksa aasta jooksul üle 70 000 euro. Tänu kursustele on ligi 30 teenistujat saanud eesti keele B1-, B2- ja C1-tasemel selgeks. Kui 2009. aastal oli Ida-Virumaal 180 keeleoskuseta päästjat, siis lõpuks ei suutnud või ei tahtnud vaid 12 eksamit ära teha.

„Nende puhul polnud märgata mingit liikumist paremuse suunas. Praegu on väga suur osa päästjate tööst seotud ennetustööga. Meie piirkonnas tehakse tänavu üle 5000 kodukülastuse ja ei saa eeldada, et kõik siinsed elanikud on venekeelsed. Väljasõitudelgi tuleb teha nõustamis- ja selgitustööd,” tõdeb Holzmann.

Keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn ütles Õhtulehele, et nende ettekirjutus ei tähenda töölt vabastamist, vaid aega, mille jooksul tuleb keel nõutud tasemel omandada. „Tavaliselt anname selleks aasta või pisut rohkem. Samas teeb inspektsioon ikkagi vaid ettekirjutuse ega saa kedagi töölt vabastada,” selgitab ta.

Pärna hinnangul piisab aastasest keeleõppest, et sooritada B1-taseme eksam. Näiteks keeltekooli Multilingua koduleheküljel lubatakse, et selleks kulub 200 tundi. „Kaheksa aastaga jõuab keele ära õppida ja äragi unustada. Kui alustada eesti keele õppimist nullist, tähendab sellele tasemele jõudmine 400tunnist keeleõpet. Seega piisab korrapärase õppimise puhul kahest aastast,” leiab Pärn. Paraku tulevad mängu ka teised tegurid, nagu näiteks motiveeritus, leiab ta. Holzmanni sõnul lendavad paljude kriitikanooled nüüd tööandja pihta, kuid ta küsib, mida on töötajad nende aastate jooksul ette võtnud. „Päästjad teadsid juba vähemalt viis aastat keelenõudest ja sellest, mis järgneb, kui eksamit ei sooritata.“

Taset isegi langetati

Ida päästekeskuse pressiesindaja Jevgenia Parve sõnul on kaheksa aasta jooksul korraldatud Narvas, Sillamäel ja Jõhvis 22 eesti keele kursust, kus on osalenud 326 päästeteenistujat. Päästeamet korraldab keeleõpet edaspidigi. Holzmann ütleb, et päästjad said eesti keelt varemgi õppida. „Meie päästjad käisid Lõuna-Eestis ja Lääne-Virumaal keelepraktikal. Samuti olid keelekursused Narvas, Jõhvis ja Sillamäel. Meie ettepanekul langetati meeskonna vanemate ja rühmapealike keeleoskusnõuet. Neilt nõutakse C1 asemel B2. Arstide puhul ei või seda teha, kuid meeskonnavanem saab ka pisut väiksema keeleoskusega hakkama. Aga päris selleta ei või päästjana töötada,” kõneleb ta. Holzmanni teada on õppustel juhtunud, et ülesannet selgitades on vaja läinud koguni tõlgi abi. „Ei saa ju riskida sellega, et olukorras, kus inimese elu või vara sõltub mõnest sekundist, tuleb sellist asja ette. Mõistagi polnud teenistusest vabastamine sugugi lihtne otsus, kuid neil 12 puudus keeletase täiesti. Keeleoskuseta inimesi ei saa ju ka täiendkoolitada, mis on aga selles ametis väga tähtis.“

Holzmanni sõnul jääb koolitusteta auk sisse meeskonna vanemate ja rühmajuhtide järelkasvulegi.

Ta kinnitab, et seoses päästjate töölt vabastamisega ei kannata päästevõimekus. Seda ka Narva komandos, kus neid oli ametis isegi rohkem, kui kvoot ette näeb. Teenistusest vabastatud meestest kuus töötasid Narvas, kolm Sillamäel, kaks Narva-Jõesuus ja üks Jõhvis.

Holzmann ütleb, et ettevõtetes liiguvad töötajad ju ikka ning seega tuleb valmis olla, et osa neist suurest asutusest ühel või teisel põhjusel lahkub. Ta lisab, et päästeamet võtab kohe uued töötajad tööle ja saadab nad Väike-Maarja päästekooli õppima.

Ida-Virumaa päästja ütles Õhtulehele, et nii mõnigi tööst ilmajäänu lootis arvatavasti sellele, et pingutus ei vääri küünlaid, sest peagi seisab nagunii ees pensionile minek. Enamik töölt lahkuma pidanud päästjatest läheneb pensionieale, saab teenistusaastate eest pensioni või on juba pensionieas.

58 KOMMENTAARI

e
ekspäästja 3. aprill 2018, 21:11
Asi väga lihtne. Vanadest oli vaja lahti saada, et teha ruumi noortele tegijatele. Lahti saabki a) füüsilised katsed või b) keelenõuded. Kõik on õige!
z
Ziil 3. aprill 2018, 20:58
Sihilik lollus peaks olema karistatav! Käiakse Narva taksojuhte kottimas ja lastakse päästjaid lahti! Aga venekeelsete lastaeda ja koolidega tegeleda ...
(loe edasi)
Loe kõiki (58)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee