Eveli Saue. (TAIRO LUTTER)

Endine laskesuusataja Eveli Saue võitis nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel hõbeda ja vähemalt tema Facebooki postitusest võis aru saada, et ta ei sõitnud Haanjast ära kõige parema tujuga. Saue medal kiskus lahti vanad haavad, sest ta pani kümmekond aastat tagasi Eesti (nais)laskesuusatajatele ette lati, mida pole suudetud ületada.

„Tahan, et ma ei oleks (Haanjasse) läinud. Sest praegu on ajakirjanduses põhiuudis, kuidas üks lõpetanud vanameister koondislasi nuhtleb. Mulle ei meeldi see. Tunnen ennast süüdi, sest tegelikult tahan, et laskesuusatamisel oleks avalikkuses positiivne kuvand,“ kirjutas Saue.

Tegelikult on ta karmi tõe päevavalgele toonud ka varasematel aastatel, sest Eesti meistrivõistluseid pole ta kuigi palju vahele jätnud. Või mis tõde siin ikka otsida, kõik on ju päevselge. Tasub vaid heita pilk MK- või IBU-sarja protokollidele. Taset pole.

Kahjuks või õnneks oli Haanja rada nii kerge, et täit pilti see jõudude vahekorrast ei näidanud. Saue hinnangul oleks MK-sarja tasemel trass soosinud nooremaid konkurente. Isegi Otepääl peetud võistlus oleks ilmselt teistsuguse lõpplahenduse andnud.

Nagu Saue märkis, siis praegune noorte naiste põlvkond on piisavalt andekas, et tulevikus kaugele jõuda. Aga ainult andekusest ei piisa - esmalt on vaja tervis korda saada. Ainsana Sauet edestada suutnud Meril Beilmanni näitel – 22aastase tallinlanna viimastele hooaegadele on pitseri vajutanud puusaprobleemid. Loodetavasti enam reieluukael järele ei anna, aga siis tekib küsimus, kuidas Eesti koondises edasi areneda.

Johanna Talihärm näitas olümpial, et mõistlik tase on võimalik saavutada isegi olukorras, kus tal pole USAs lasketreenerit. Pealegi võistleb ta võrreldes teiste koondislastega selgelt vähem. Kui keegi suudab „süsteemivälisele“ Talihärmale kandadele astuda, räägime edasi, kas praegune pigem negatiivne kuvand on õigustatud või mitte.

Nagu Ilkka Luttunen pole suutnud kahe aastaga laskesuusakoondises midagi kardinaalselt muuta, valitseb segadus ka suusahüppajate ja kahevõistlejate seas. Näiteks Karl-August Tiirmaa soovib jätkata, aga ideaalis välistreeneri käe all. Tundub, et koostöö Kristjan Ilvese tiimiga ei laabu ja saladust ei tehta ka usalduse ning austuse puudumisest. Kahju, kui niigi piiratud ressurssi liivapaberiga õhemaks hakatakse nüsima. Otsekohese jutuga võidab ehk lehemeeste südameid, tulemusi see ei paranda.

Saue kombel praeguseid suusahüppajaid ja kahevõistlejaid kollitama tulnud Kaarel Nurmsalu siiski medalini ei küündinud ja jäi praegustele koondislastele alla. Eriti selge vahe tuli sisse suusakiiruses.

Kaarel Nurmsalu. (Aldo Luud)

Kas Nurmsalu poodium oleks tekitanud väikese šoki, mille järel pidanuks koondislased uuesti mõtlema, et miks, kellega ja kuidas sporti edasi teha? Võib-olla küll, aga ebaõnnestunud hooaegu on olnud juba nii palju, et mõtteainet piisab. Ja ilmselt töötabki praeguste tegijate aju täistuuridel ja südamevalu armastatud ala pärast ei lase tihti uinuda. Aga kas keegi teab, kuidas paremaks saada?

Jaga artiklit

6 kommentaari

L
laskesuusatajad -  /   20:54, 8. apr 2018
see kõik on suur naljanumber !!
E
ehh   /   07:46, 8. apr 2018
on siis edasimunekut? MIngisugustki eneseületamist.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis