Päästeauto (Teet Malsroos)

Alates tänasest vabastas Ida Päästekeskus teenistusest 12 päästjat eesti keele nõuetele mittevastavuse tõttu. Päästeamet on alates 2010. aastast tegelenud vabastatud teenistujate aitamisega eesti keele nõutele vastavusse viimisega. Täna meedias levivad väited eesti keele õpetajast, kes olevat kaevanud ühe päästja peale, ei vasta tõele. 

Päästeameti Ida päästekeskuse juhi Ailar Holzmanni sõnul ei lase Päästeamet oma töötajaid nii kergekäeliselt ära.

„Oleme üks meeskond ning hoiame üksteist. Paraku on päästja eesti keele oskus seadusest tulenev kohustus, aga mis annab võimaluse minna õppima päästekooli, osaleda täiendkoolitustel ja kursustel, teha koostööd päästesündmuse lahendamisel koostööpartnerite ja abivajajatega, viia läbi ennetustööd, lugeda ja mõista asutusesiseseid töökorralduse regulatsioone, sisekommunikatsiooni teateid ja palju muud. Piisaval tasemel keeleoskus peab olema aga inimese enda soov ja tahe ning päästjate vabastamine keelenõuete tõttu näitab seda, et hoolimata võimalustest õppida eesti keelt ei ole see soovitavat tulemust toonud“, märkis Holzmann ja lisas, et sõnul on keeleoskus oluline vajadus.

„Päästja elukutse on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Päästja peamine ülesanne on ühiskonnas tagada turvatunne ja keeleoskusest võib sõltuda inimese elu.

Päästeamet on kaheksa aasta jooksul korraldatud 22 eesti keele kursust Narvas, Sillamäel ja Jõhvis, kus on osalenud kokku 326 päästeteenistujat. Kokku on nende aastate jooksul Päästeamet koolitanud päästjaid kokku summas 70 583 eurot. 

2010-2018 aastani on omandanud eesti keele C1 taseme tunnistuse 4 töötajat, B2 taseme tunnistuse 4 töötajat, B1 taseme tunnistuse 23 töötajat ja A2 taseme tunnistuse 9 töötajat.

Selleks, et abistada ja toetada päästjaid eesti keele taseme nõudega vastavusse viimisel, korraldab Päästeamet ka edaspidi eesti keele kursuseid päästjatele, kes soovivad B1 taseme oskust omandada ja tunnevad et vajavad juurde kindlust eesti keeles suhtlemiseks.

12 päästja vabastamine neljast päästekomandost ei halvenda päästeteenuse osutamist nendes piirkondades. Päästeametil on kehtestatud nõuded, milline peab olema komandode valvevahetuses päästjate, meeskonnavanemate ja rühmapealike miinimumkoosseis. Kui kehtestatud arvust on valvemeeskond väiksem, siis tuuakse mõnest teisest komandost päästja vajaminevasse komandosse valvesse või kutsutakse vabast vahetusest päästja tööle.

Päästeamet alustab koheselt uute töötajate värbamisega, tööle võtmisega ja õppima saatmisega Väike-Maarja päästekooli. Väike –Maarja päästekoolis alustab järjekordne lend juba 1. septembril.

Jaga artiklit

18 kommentaari

E
ei tea  /   10:58, 31. märts 2018
kas eestlastest päästjatele vene keelt ka õpetatai? Kuidas nad seal Ida-Virumaal ilma vene keelt oskamata kedagi üldse päästa saavad? Pole ikka mõtet iga pilli lõhki puhuda.
Ä
ätt.  /   07:29, 31. märts 2018
Kui kamandas on kümme meest ja neist 7-8 on venekeelsed siis õpeta palju tahad ega nad omavahel ei hakka ju rääkima eesti keeles.Keel on võimalik äraõppida kui saad selles keeles suhelda.
Kahtlen niisuguste mõtetu keeleõppe rahastajate mõtlemisvõimes.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis