Maailm

Sven Mikser Ameerika rahvusraadiole: saatsime Kremli tüüpidele tugeva sõnumi (91)

Toimetas Greete Kõrvits, 28. märts 2018, 17:54
Sven MikserFoto: Martin Ahven
Eesti välisminister Sven Mikser andis kolmapäeval Ameerika rahvusraadiole NPR intervjuu, millest rääkis Eesti riigi solidaarsusest Suurbritanniaga. Mikser oli intervjuus Eesti suhtes küllaltki enesekindel. Konflikti keskmeks on närvimürgirünnaku ohvrid endine Vene spioon Sergei Skripal ja tema tütar Julia, kes on endiselt tõsises seisundis haiglas. 

„Venemaa ja see endine Nõukogude vabariik on kannatanud väga pingeliste suhete käes,“ alustab saatejuht David Greene taustainfoga. Ta mainib 2007. aastal Eesti pihta toimunud küberrünnakut, mida lausa infrastruktuuri täielikult halvanuks nimetab. Seejärel pöördub ta Tallinnas kõne teises otsas ootava Mikseri poole ja küsib Eestist välja saadetud Vene kaitseatašee tööülesannete kohta.

Samal teemal

Mikser vastab, et üldiselt ei ole kombeks sellist informatsiooni avalikult arutada ning kirjeldab vaid, et välja saadetud diplomaadi tegevus ei olnud Viini konventsiooniga päris kooskõlas (Viini konventsioon määratleb rahvusvahelisi konsulaar- ja diplomaatilisi suhteid - toim.). „Arvan, et enamik neist, ee, diplomaatidest, kes välja visati või kel paluti lahkuda Euroopa Liidu riikidest või teistest sõbralikest liitlasriikidest, olid hõivatud tegevusega, mida, ütleme nii, et sõbralikuks nimetada ei saa,“ jagab Mikser oma veendumust. „Kuid et me suutsime seda nõnda hästi koordineeritult teha, see saadab kindlasti Kremli tüüpidele väga tugeva poliitilise sõnumi.“

Tõepoolest, sammud olid niivõrd kooskõlastatud, tunnistab Greene, et tunneb huvi, ega USA valitsus juhtumisi Eestiga ühendust ei võtnud? Mikser vastab, et ennekõike toimus koostöö ikkagi Euroliidu partneritega, kuid kontaktis oldi ka teiste rahvusvaheliste liitlastega. Ta kordab, et kindlasti saatis see Venemaa suunas väga võimsa sõnumi liitlaste ühisest rindest. „Nemad mõistavad jõu keelt,“ tõdeb minister.

Halb organiseeritus läänemaailmas oleks Mikseri sõnul märk Venemaale, et Lääs on nõrk ja kergesti ärakasutatav. „Seda küll, kuid siiski,“ ei jää Greene päris rahule. Ta meenutab taas küberrünnakuid ja küsib, kas Eesti peaks nende pärast muretsema. Ei jätaks Venemaa ju säärast solvangut karistamata, kas pole?

Mikser ei ole selle pärast väga mures ning ütleb, et tavaliselt vastatakse diplomaatide väljasaatmisele samaga. Greene imestab, et kas tõesti pole Venemaalt midagi enamat karta? Kõigepealt, täpsustab Mikser, ei olnud 2007. aasta küberrünnak nüüd nii võimas, et lausa terve riigi halvanud oleks. „Teiseks, selle ajaga on palju muutunud,“ lisab ta, andes positiivse hinnangu Eesti kübervõimekusele ja -valmidusele.

„Oleme võib-olla mitmeski mõttes paremini valmis, [küberrünnakuks] kui paljud meie liitlased ja sõbrad Lääne-Euroopas või Põhja-Ameerikas,“ lõpetab Mikser väikese uhkusenoodiga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee